Mustvalgetest piltidest ultra HD 4K videoni, faksidest äppideni, vinüülplaadist mp3-ni. Viimase 50 aastaga on tehnoloogia ja ühiskond tohutult arenenud, kuid kuidas on see areng mõjutanud autotööstust?
Heidame pilgu numbritele, mis aitavad nendest muutustest aru saada.
Pliiatsist ja kustukummist virtuaalreaalsuseni: tänapäeva disaini- ja arenduskeskused ei sarnane mitte kuidagi 60ndate ja 70ndate omadele. Kustukummid, joonlauad ja suured töölauad on asendatud tahvelarvutite, virtuaalreaalsuse prillide ning hõljuvate ekraanidega.
“Tänu virtuaalreaalsusele saab tänapäeval teha kindlaks 90% disainist ilma ühtegi auto osa ehitamata,” sõnas Manel Garcés, kes vastutab Seatis disainiprotsesside eest.
Viiest autost 2400 autoni päevas: kui Seat 1950. aastal Zona Francas esimese tehase avas, suudeti seal toota viis autot päevas. Praegu ehitatakse Martorelli tehases üle 2300 auto päevas, mis tähendab, et 1950. aasta päevane maht täidetakse kolme minutiga.
Selline areng on tervele riigile rattad alla pannud. Kui 50ndatel oli Hispaanias keskmiselt 3,1 autot 1000 inimese kohta, siis täna on see number vastavalt 480.
Kõikide asjade käsitsi tegemisest üle 2000 robotini: kunagi olid robotid vaid ulmekirjanduse pärusmaa. Kuue- ja seitsmekümnendatel värviti autosid täiesti käsitsi, kuid tänapäeval katavad 84 robotit sõiduki õhukeste värvikihtidega ning viimase põlvkonna skanner kontrollib, et kogu pind oleks sile vaid 43 sekundiga.
Tehnoloogia võidukäiku näitavad üle 2000 roboti metallikojas ja 125 autonoomset robotit montaažitöökodades. Kõik robotid töötavad igapäevaselt Martorelli tehases koos 7000 töötajaga.
40-kraadises kuumuses töötamisest biomehaaniliste kujutisteni: ei mingit konditsioneeri, suvel kuum ja talvel külm. Täpselt selline oli pool sajandit tagasi tehases töötamine. Tänapäeval hoitakse tehastes pidevalt ühtlast temperatuuri ning suurt rõhku pannakse ergonoomikale.
Näiteks kasutatakse Martorelli tehase tervise- ja rehabilitatsioonikeskuses biomehaanilisi kujutisi (avatare), millega virtuaalreaalsuses töötajate liigutuste matkitakse. Seda kõike tehakse töötajate ergonoomika parandamiseks.
Barcelonast Sydneysse: 1965. aastal oli autode eksport Seatilt ennekuulmatu. Sümboolse teona laaditi mitu lennukit Seati mudeleid täis ja lennutati need Kolumbiasse. Alles 1983. aastal muutus eksport järjepidevamaks.
2018. aastal eksportis Seat 80% 474 300 sõidukist, mis Martorelli tehases toodeti. Kui need autod kõik ritta panna, ühendaks see Seati kett Barcelona ja Sydney linnad.
Kaheaastasest ooteperioodist viie klikini: suuresti on muutunud ka auto ostmise protsess. Varem olid brändi ja kliendi vahel ainsad ühenduslülid autoesindused. Tänapäeval konsulteerivad erinevate internetiallikatega 71% ostjatest isegi enne müügipunkti külastamist.
Kuuekümnendate keskel oli Seat 600 ooteaeg kaks aastat. Täna saad auto osta vaid kümne minuti ja viie klikiga, nagu Norras algatatud müügiprojekt näidanud on.
