Millised toidud sobivad hästi autoga sõitmiseks?

Puhkusteperiood on täies hoos ja paljude inimeste jaoks on just praegu see aeg, mil autoga võetakse ette mõni pikem sõit välismaale, loodusesse või lihtsalt suvilasse. Üks oluline, aga tihti unarusse jäetud faktor, mis sõitmist ja juhtimist mõjutab, on söömine.

Jah, söömine – enne sõitmist valesti söömine võib põhjustada väsimust, uimasust ja isegi ärevust ning kõhuhäireid, mis segavad juhtimist ja keskendumist ja suurendavad ka liiklusõnnetusse sattumise riski. Mõtteviis, et “küll varsti läheb üle” ei ole autoroolis piisav, sest juht peab tundma end hästi kogu sõidu ajal.

Sõitmine on tegevus, mis põletab päevas 1000 kuni 1350 kalorit, sarnaselt puhkamisele. Seetõttu ei vaja autojuht ka pikkadeks sõitudeks suuri toidukoguseid, vaid peaks oma toitumise hoidma normi piires ehk 2000 kuni 2500 kalori juures päevas. Kindlasti ei tohiks aga rooli istuda tühja kõhuga, kuna see võib tähendada madalat veresuhkrut ja uimasust. Näljatunne häirib täiesti mõistetavalt ka keskendumist ja võib mõjutada juhi fookust.

Lahendus ei ole aga kindlasti ühe suure portsjoni enne sõitu kinni pistmine, kuna selle tulemuseks on suure tõenäosusega kõhuvalu, gaasid ja isegi iiveldustunne. Pigem tasuks süüa väiksemaid portsjone kindlate intervallide tagant. Peale söögikorda ei ole mõistlik ka kohe rooli istuda, vaid vähemalt 15 minutit ringi jalutada või isegi lühike uinak teha.

Ohutuks sõitmiseks tasuks vältida rasvaseid, friteeritud ja vürtsikaid toite. Samuti on kaval hoiduda ubadest, pastast ja riisist, kuna need võivad tekitada paisumistunnet. Soovitatav on vältida suurtes kogustes süsivesikuid, kuna lisaks paisumistundele seedivad need kiirelt ja juba vähese aja möödudes võid uuesti näljatunnet tunda. Vältida tasuks ka liigselt happelisi puuvilju, tomateid ja sibulaid. Kuigi tegu on tervislike toiduainetega, võivad need põhjustada happelisi seedehäireid ja enne tervet päeva sõitmist on targem ennast selliste asjadega mitte koormata.

Suurbritannia Loughboroughi ülikooli ja teiste Euroopa teadlaste andmetel teevad liiga vähe vedelikke tarbinud juhid sarnaseid vigu juhtidega, kelle verealkoholi sisaldus on 0,8 g/l ehk kes on joonud ära neli pokaali veini. Kõige levinumad sellised vead on kogemata rea vahetamine ja pidurdusreflekside aeglustumine. Liigne vedelikupuudus võib põhjustada uimasust, oksendamist ja lõppeda isegi teadvuse kaotusega. Vee joomine on roolis olles eelmainitud põhjustel väga oluline, soovi korral võib muidugi tarbida ka mahlu või muid jooke. Kaks-kolm tassi kohvi või teed võib päeval aidata inimesel ärkvel püsida, aga energiajookidest tasuks roolis olles hoiduda.

Enamikes Euroopa Liidu riikides ei ole roolis söömine ja joomine otseselt keelatud, kuigi liigituvad tegelikult kõrvaliste asjadega tegelemise alla. Mõlemad tegevused häirivad siiski juhi keskendumist ja Leedsi ülikooli uuringu kohaselt langeb juhi reaktsiooniaeg süües kuni 44%. Seetõttu tasuks söömise ja joomise jaoks teha pikemaid pause ning roolis keskenduda eelkõige sõitmisele.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.