Mis vahe on hübriidil ja pistikhübriidil? Mida see nende sõiduulatuse osas tähendab? Kus neid laadida saab? Elektriauto on autotööstus tulevane staar. Ainuüksi tänavu esimese kuue kuuga kasvas nende müük 58% võrra. Uus transpordiliik tekitab aga tulevaste kasutajate seas mitmeid küsimusi, millele allpool vastuseid antakse.
Millised elektriautod olemas on?
Elektri peal suuremal või vähemal määral sõitvaid autosid on suures laastus kolm. Esiteks kahe mootoriga hübriid, kus peamine on just sisepõlemismootor ja elektrimootor tuleb teisejärgulisena. Sellise lahendusega sõidukis laetakse akut aeglustades ja pidurdades.
Teiseks on olemas pistikhübriid, mille akut saab laadida otse… pistikust. Siiski kasutab ka selline jõuajam rataste vedamiseks sisepõlemismootori toodetud jõudu ning elektrimootor ei ole veel põhiline vedav üksus.
Ning lõpuks on olemas muidugi 100% elektriline auto, mis sõidab puhtalt elektri pealt ja mille akut saab pistikust laadida. Euroopa Komisjoni teatel peavad aastaks 2030. moodustama 40% kogu autoturust heitevabad või madalate heidetega (alla 50g/km CO2) sõidukid. Aastaks 2025. on vastav eesmärk 20%.
Kus neid laadida saab?
Laadimispunktid võivad olla nii avalikud kui kuuluda eraisikutele. Iga kasutaja saab oma isikliku parkimiskoha juurde laadimispunkti paigaldada lasta, kui see nõuetele vastab. Praeguste hinnangute järgi toimubki 70% kõikidest laadimistest just kodus või tööl. Kuid ka väljaspool kodu laadimine on ülimalt oluline, mistõttu kasvab taristu pidevalt. Euroopa Liidus on hetkel praegu umbes 100 000 laadimispunkti ja aastaks 2025 ootab Komisjon, et see arv kasvab 20 korda, kuni 2 miljoni punktini.
Järk-järgult väheneb ka laadimisaeg. Näiteks Seat el-Borni sõiduulatus on peale 47-minutilist laadimist juba 420 kilomeetrit. Lisaks sellele tähendab kiirlaadijate juurde tulek, et aku saab täis laadida ainult kümne minutiga. Pikemate teekondade elektriautode jaoks kergemaks tegemiseks on Euroopas juba järgmisel aastal töökorras 400 kiirlaadijaga võrgustik (350 kW), kus iga laadija vahemaaks on 120 kilomeetrit.
Mis on keskmine sõiduulatus?
Enamike elektriautode aku võimaldab sõita vahemikus 200 kuni üle 400 kilomeetri. Seat el-Borni puhul on laadimiseta sõiduulatuseks 420 kilomeetrit. Samas sõltub elektriautode sõiduulatus ka sellest, kuidas autot kasutatakse. Erinevalt sisepõlemismootoriga autodes kulutavad need linnas isegi vähem “särtsu” kui maanteel.
Kas elektriauto on heitevaba?
Elektriautosid peetakse – kasutuse mõistes – heitevabaks juba definitsiooni järgi. Samuti on elektrilised sõidukid jätkusuutlikumad ka kogu auto elutsükli mõistes, tekitades koos tootmise ja hävitamisega 17% kuni 30% vähem heiteid kui diisli või bensiiniga sõitev auto. Kui elektriautot laadida jätkusuutlikust energia, nagu näiteks päikese- või tuuleenergiaga, võib sõiduki elutsükli heitekogus väheneda tavalise autoga võrreldes isegi kuni 90%.
Euroopas on elektriautode ostmiseks ja kasutamiseks käsile võetud mitmeid erinevaid initsiatiive. Mõnes riigis, näiteks Norras, on elektriauto ostjatele otsene maksualandus. Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias on samuti mitmed ostusoodustused rakendatud ning paljudes Euroopa linnades ei pea elektriautode omanikud maksma parkimis- ja tollitasusid, nad saavad kasutada eraldi sõiduradu ja pääseda tasuta ka piiratud tsoonidesse.
Kas see on tavalisest autost kallim?
Elektriautod muutuvad järjest taskukohasemaks. Kusjuures Seat ja Volkswagen Grupp on võtnud eesmärgiks ehitada elektriautosid “miljonitele, mitte miljonäridele”. Tehnoloogilised läbimurded ja täiustused aitavad elektriautode hinna langemisele kaasa. Näiteks viimase kümnendi jooksul on akude hind langenud koguni 80%.
Arvesse tuleks võtta ka seda, et elektri hind on bensiini või diisliga võrreldes tunduvalt madalam. Lisaks kulub elektriauto ülalpidamisele hinnanguliselt kolmandiku võrra vähem kui tavalisele bensiini- või diiselautole. Ja tipuks pakuvad mitmed valitsused elektriautode soetajatele ka maksualandusi või otseseid toetusi.
