Suur lugu

Alfa Romeo 155: midagi on kogu aeg vaja teha, aga auto muudab selle nauditavaks

Juhised Autogeeniuse esi-Alfistilt olid selged: mine ja proovi järgi, kuidas üks 90ndate Alfa Romeo toimib ning pane oma emotsioonid kirja. Auto omaniku sõnad – mine ja tulista lõõrid puhtaks – vaid rikastasid mu tähendusrikast ülesannet.

Nagu räägib kuulus kodumaine filmipealkiri, siis siin me nüüd oleme. Ülemiste foori taga esireas, istumise alla veripunane 1995 aasta Alfa Romeo 155 ning kõrval “tri-noll-dizel” Audi, mille esipink meie sõidukit jahmunud pilguga vaatab. Korraliku 90ndate Alfa liikluses nägemine on tänapäeval haruldane, mis teha.

Proovisin pilte “ajastukohaselt” töödelda. Natuke tuli välja.

Fooritaguse “võistluse” me otseloomulikult kaotasime, ent tahmapilvest väljudes olid stiilipunktid vähemalt meie. Kui Alfa Romeo oma tagaveolise mudeli 75 hingusele saatis ning selle asenduse, võrdväärselt kauni ent esiveolise 155 turule tõi, oli puristide viha tuntav. Sellest hoolimata oli tegu aga parema autoga nii mootorivaliku, töökindluse kui ka sõidumugavuse poolest.

Ja kuigi 155 läks järgmise populaarse mudeli 156 tulekuga Alfa ajaloos justkui tõlkes kaduma, mängis see müüginumbrite tõstmises siiski suurt rolli. Paljud peavad seda masinat viimaseks “tõelise Alfa hingega” autoks.

Alfa ehitas läbi aegade ühe kõige ikoonilisema võistlusauto…

… ning andis sakslastele sellega nende endi koduhoovis vastu näppe. 1980ndatel tõsise hoo sisse saanud Deutsche Tourenwagen Meisterschafti ehk DTM’i vaimustus polnud järgmisel kümnendil vaibunud. Tribüünid olid frankfurtereid nosivat publikut täis, autode modifitseerimisreeglistik oli paindlik ning stardirivi oli umbes kümme korda mitmekesisem kui täna.

Miks 90ndad lahedamad olid.

Kavalad klemmid Afla Corse meeskonnas otsustasid samuti peost osa võtta ning tõid starti spetsiaalselt modifitseeritud 155.

Kaudselt Busso V6 peal põhinevale 2,5-liitrisele V6’le paigaldati titaanist sisselaskeklapid, kuivkarteri süsteem ning väntvõlli liin tehti magneesiumist. Alfa ehitati nelikveoliseks ning jõud suunati ratastesse läbi 6-käigulise käsikasti, esidiferentsiaali ning epitsüklilise keskdiferentsiaali. Jõuülekanne oli suunatud sealjuures rohkem tagumistele kui esimestele ratastele.

Alfa Romeo 155 2.5 V6 TI DTM SE052 (1993) wallpapers (1024x768)

Tulemus? 1040 kilogrammi kaaluv süsinikkiust kerega vabalthingav nelikveoline rajakoletis, mis saatis kõikidesse ratastesse kokku 420 hobujõudu. Mootor röökis kuni 12 000 pööret minutis ning Mercedes, BMW ja Opel pidid leppima tagatulede vaatamisega.

Alfa võitis 1993. aastal võimsalt hooaja, näpates Nicola Larini ja Alessandro Nani käte vahel 12 võitu 20’st etapist.

“Tähtis on sõit, mitte sihtpunkt”

Umbes sellise levinud filosoofiaga võiks Alfa Romeote pakutud sõiduelamust kokku võtta.

Meie käsutusse antud Alfa oli tegelikult suisa uueväärne, sest odomeetri peal seisi vaid 75 000 kilomeetrit. Jaapani päike oli värvile küll veidi liiga teinud, aga sõidu- ja siseilme poolest võiks tegu olla Sotheby oksjonile sobiva noorklassikuga.

Kaheliitrisest 16-klapilisest TwinSpark mootorist on välja pigistatud 150 hobust, mis ratsutavad läbi esirataste ning 5-käigulise manuaalkasti. Kuigi V6 on veelgi sulnima kõla ja võimsusega, oleks auto tänu suuremale esiraskusele alajuhitavam.

“Topeltsäde” on tempokas ning äksi täis mootor, mis keerutab ennast meeldejääva põrina saatel üles nagu olümpiamedalit jahtiv vasaraheitja. Jõud tuleb tuntavalt 3000-5000 pöörde vahel ning seejärel lahtub hetkeks – ainult selleks, et veelgi vihasemalt enne piirajat oma pead tõsta.

Käiguülekanded on huvitava ülesehitusega. Esimesed kaks on justkui ralliautolikult lühikesed, samas kolmandat võib pikkuse poolest segi ajada viiendaga. Alfa lubab sul igat pööret ning igat tilka plahvatanud kütust hoolega nautida.

Kurvides pole tegu maailma kõige teravama ja täpsema autoga, aga gabariitide tunnetus ning stabiilsus apeksisse pidurdamisel ja ootamatute korrektsioonide tegemisel on kiiduväärt. Toores on võtmesõna.

Salong on kitsas, aga pehme ja sportlik. Itaalia autodele kombepäraselt on mõnede nuppude asukoht küsimusi tekitav, ent samas lisab selline lahendus autole isikupära juurde. Käiguvalits on pikk nagu Pisa torn ning vahetused on justkui meetmed, et su istme alt ära sõitvat autot tagasi tõmmata.

Kas sõidupositsiooni võib kirjeldada tootjamaale omasena? Sest Alfa Romeo 155 tunned sa koguaeg, et oled mõnel errandil. Eriti kahekesi, justkui kimaksite semuga läbi Toskaana külade mõne klubi või poe poole. Midagi on koguaeg vaja teha, aga auto eesmärgiks on see alati nauditavaks teha. Mitmes mõttes.

See pole just DTM’i võistlussõiduk, aga hoopis auto, millega Alfa Corse piloot pärast sõitu külapoodi Martinipudeli järgi kihutab.

Nagu üks mu tuttav mulle ütles, siis Alfad on natuke nagu aquired taste – tegu on justkui gurmeeroaga, mida tuleb õppida omal viisil nautima ning mis omakorda kõigile ei sobigi.

Kuid nüüd vabandage mind, ma lähen omale kuulutustest Alfa Romeot vaatama, äkki suudan minagi selle maitse omandada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.