Ameerika on üks põnev koht. Ühest küljest absoluutne innovatsiooni Meka ning vabaduste ja võimaluste maa. Teisalt tundub seal kõik natuke ligadi-logadi, sotsiaalne ebavõrdsus kasvab, harilikud toidud on sellised, et kuigi need on väga maitsvad ja tekitavad sõltuvust, sobiks need koostiselt pigem auto kütusepaaki kui suhu. Peale kõige muu kohtad seal väga palju nii rumalaid inimesi, et ei suuda ära imestada.
Samasugune armastuse-vihkamise suhe on mul ka vanade Ameerika autodega. Meie maailmajaos tunduvad need liiga suured ja nende sisu oleks nagu vanadest mänguasjadest kokku sulatatud. Kui panna tõstukile kõrvuti mis iganes 1970-ndate alguse muskelauto ja Volga, siis põhja alt peale suuruse keskmine mehaanik esmapilgul kuigi palju vahet ei teeks.
Samas, paljude eelmise sajandi keskpaiga autode disain on selline, et võiksin toolile istuda ja päev otsa seda lihtsalt vaadata. Lisaks V-8 müdin, mida veel mõne aasta eest kuulis seal igast teisest suvalisest kaubikust, mis mööda sõitis. Sa tead, et see kõik on sama vale kui McDonaldsi juustuburger, aga aeg-ajalt on hetki, kui see burger koos koka ja friikatega tundub parim asi maailmas.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht Ekstra nr 16, november 2024
Kõik selle ajakirja lood
