Suur lugu

Bussojuhi päevaraamat 4: “ideaalses korras” uus mootor Poolast, Leedu vahendaja kaudu – mis saaks valesti minna?

Sellised tunded olid alguses.

Nagu päisepildil olevast meemist näha, oleks Facebookis minu ja mu auto suhtestaatuseks märgitud “It’s complicated”. Vaatame üksteist süüdistavalt, nohiseme vaikselt eraldi nurgas ja oleme vait. Ilmselt oleks abi paariteraapiast.

Eelmine lugu lõppes väga dramaatiliselt – Audru ringrajalt Busso enam ise koju ei tulnud, vaid sekkuma pidi puksiir. Ülekuumenenud mootoriga edasi sõita ei saanud ja ei julgenud ka. Jumal teab, mis juhtub, mootorit küll vahetada ei tahaks…

Nagu rongiõnnetus, mida sa näed juhtumas

Natuke TRK‘s asja lähemalt uurima hakates, kõlas alguses meeldivalt soodne lahendus, mille puhul vahetaks ära radika (90 eurot) ja vaataks, äkki sellest isegi piisab. Kuna jahutussüsteem lekkis nagu kuulsuste alastipildid, siis valati jahutusvedelikku muudkui peale ja otsiti veel võimalikke põhjuseid. Ja siis see juhtus…

Kujutage ette stseeni vanast vesternist. Rong sõidab läbi preeria, kena sirge minek, röövlibanded pole tülitanud, indiaanlastega on vaherahu ja hoog on hea. Teada on, et käänu taga asjub kanjon, kust raudteesild üle läheb. Juba ongi näha sillapostid ja kanjoni servad. Ja sild, suur ja võimas üle haigutava kuristiku. Sild, mis just sel hetkel suure kärakaga õhku lendab. Kõik kohad on suitsu ja tükke täis, toss hajub ja ees haigutab tühjus. Rongijuht tõmbab küll pidurid põhja, aga kõik juba teavad, mis juhtub…

… summutist hakkab tulema valget auru. Meeste näod muutuvad murelikumaks. Üks pistab nina jahutusvedeliku paaki ja ütleb, et hmm, heitgaasi lõhn on sees. Mina, kes ma ringraja järgselt kõvasti asjatundjatega arutasin ja guugeldasin, saan juba aru – see rong lendab kohe kuristikku.

Kalvo Kalmu kinnitab mu kahtlusi: “Me hakkame vaikselt lahti võtma ja vaatama, mis saab, aga igaks juhuks pane varuosakeskus.ee lehel soov üles, et sul vaja Alfa Romeo 156 2,5 V6 mootorit. Vaata, mis pakkumised tulevad…”

Ajalugu kordub

Kes teab ja mäletab, siis aasta oli 2008, olin ostnud omale elu esimese auto, 2,0-liitrise Alfa Romeo 156, mis vajas 100 000km läbimise järel ootamatult uut mootorit. Kas tõesti sama auk? See pole ju võimalik. Saatus laob sellised kaardid lauale, ise irooniliselt irvitades? Äkki ikka saab kuidagi lihtsamalt, võib olla on asi ikka radikas? Äkki on hiir jahutussüsteemi roninud ja selle umbe ajanud? Mustlane needuse pannud? Midagigi muud, mis ei oleks mootor. Lootma ju peab.

Vikerkaare otsa all asuv rahapada, kust ei saa võtta, vaid tuleb panna.

Panin mootorisoovi ikkagi üles, et kas või tööalaselt huvitav teada, kuidas need süsteemid töötavad. Sisuliselt on see nagu hankekeskkond, mis saadab minu soovi laiali umbes 100’le varuosamüüjale, nende hulgas maaletoojad, uute varuosade müüjad ja autolammutuskojad. Lootust muidugi väga ei olnud, kellel see ikka korralik Busso nurgas vedeleb.

Aga vedeles! Juba järgmisel päeval oli mu postkastis kiri Xdalys.lt aadressilt, mis on omakorda Leedu suurim uute ja kasutatud varuosade keskkond. Neil ongi pakkuda õige mootor ja hind ainult 311 eurot. Töökorras mootori eest? See pole ju võimalik? Samamoodi arvas ka Kalvo ning soovitas kindlasti täpsustusi küsida. Samas ütles ta, et 311 euro eest võiksin ma selle lausa eksperimendi mõttes ära osta. Sisse- ja väljalaske kollektoritest saab kasvõi kunsti pärast teha, isegi kui mootor on saast.

Nalja peab saama, isegi kui olukord on tuleviku väetis

Küsimuse peale kinnitati mulle Xdalysest, et mootor asub Poolas ja on “ideaalses seisukorras!” Vabandage minu skepsist, aga kõik see kõlas nagu üks järgmine rongiõnnetus. Liiga palju sõnu ja riike, mis automaailmas ei ole just julgusttekitavad. Aga ära ma ta tellisin, sest nalja peab saama ja mingit paremat diagnoosi polnud ka TRK’st tulnud.

Kaheksa päeva hiljem oli mootor Tänassilmas Xdalys Eesti laos. Et see kõik oleks hästi märgiline, läksin oma hobiauto sisepõlemismootorile järgi täiselektrilise Volkswagen Transporteriga. Selline ilmselt saabki tulevik olema, kus üksikud entusiastid üritavad oma vanu Bussosid ja diisel-Passateid elus hoida, kui igapäevane liiklemine on elektriline.

Viisin mootori töökotta ja jäin uudiseid ootama, kas “ideaalne mootor” saab hoopis diivanilauaks või läheb ikkagi käiku. Kuna mootor saabus ilma lubatud kollektorite ja nende ilusate torudeta (neid mul vaja tegelikult polnud), tegin päringu Xdalysesse, et sooviks ikkagi neid ka. Siinkohal tahaks ettevõtet kiita – väga super klienditeenindus, kus kõik toimis kiirelt ja valutult. Puuduvad osad leiti üles ja saadeti järgi.

Varajane jõuluime

Ja siis kiri Kalvolt: “Positiivset uudist vahepeal. Võtsime klapikambrikaaned maha, see Poola mootor on seest ilus ja puhas, nukkvõllid ilma kulumisjälgedeta. Kirikuõpetaja mootor.” Imesid juhtub ja Poola mootor Leedu kaudu saabki hästi lõppeda!

Vasakul vana, paremal uus.

Edasi siis veel paar nädalat ootamist, kuniks minu auto ette võeti ja mootor ära vahetati. Selle käigus ka mitmed muud tööd, mis on mõistlik ära teha, kui mootor maas – starteri hooldus, väntvõlli ja nukkvõllide simmerite vahetus, veotelje otsakummid jms. Rihmakomplekti sai õnneks vana mootori pealt ümber tõsta, sest need olid ju alles pandud.

Muidugi läks kõik palju kauem ja kallimaks, sest mootor oli küll õige, aga pärit Alfa Romeo 166 pealt, mis tähendas, et erinevaid kinnitusi ja lahendusi pidi ikkagi ümber ehitama, et see 156 sisse sobiks.

Mis saab edasi?

Mootor sai kokku, külge, auto käima ja ta sõidab taas! Ringrajal juhtunud hävingu põhjust üheselt on raske öelda. Üks variant on, et esimesena andis ringrajal saba ikkagi plokikaane tihend, siis läks juba jahutus oma teed ja kuna ma seda ei märganud, siis keeras kaaned kõveraks. Või juhtus midagi muud. Vahet enam ei ole.

Küll on ikka auto sees palju erinevaid jubinaid, mis eriti hästi näha, kui mootor ära võtta.

Mis saab edasi? Oi, mõtteid on mul palju, aga lähikuudel ei saa küll neist ükski teoks. Kui põhjaremont ja mootoririhm oli teada, et tuleb teha, siis kogu see ringraja värk tuli täiesti eelarveväliselt ja oma lollusest.

Järgmine kulutus on ilmselt talverehvid. Bussojuhi päevaraamatu 5. osa ilmumine nagunii sellest kõigest ei sõltu. Alfast on alati midagi kirjutada ja see põrguline ei ole ainult saamise peal väljas. Ta annab ikka vastu ka ja mitte vähe. See suhe on kirgline, aga jätkuvalt kindel. Annaks Giuseppe Busso, et järgmine kord oleks noodid natuke rõõmsamad.

Embleemid tulid eBayst ja tagumise vahetus oli päris lihtne.

Et meie edasine tee oleks vähem konarlik, siis kinkisin Alfale uued embleemid. Nende vahetamine, nagu arvata, ei käinud päris nii, nagu Youtube’is näidatakse, aga sellest juba järgmine kord.

Päevaraamatu esimene osa
Päevaraamatu teine osa
Päevaraamatu kolmas osa

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.