Kui näiteks kiirendust või auto massi saab igaüks väikese pingutusega ka ise mõõta, siis võimsuse teadasaamiseks tuleb kas usaldada tootja andmeid või viia auto dünamomeetrile ehk rahvapäraselt dünopinki või dünostendi. See on keeruline masin, mis peaks (muidugi raha eest) teada andma lõpliku tõe. Päris nii lihtne see kahjuks ei ole, aga sellest juba hiljem. Kõigepealt püüan selgitada, kuidas dünopink üldse töötab, ja ka see pole lihtne.
Siseruumis 180 km/h
Esmalt peab auto seadmel peatuma nii, et vedavad rattad jäävad rullikute peale nagu näiteks ülevaatuspunktis pidurite kontrollimise seadmel. Olemas on ka nelikveoliste autode dünopingid, kus rullikupaare on kaks.
Seejärel kinnitatakse auto ettevaatusabinõuna tugevate rihmadega nii eest kui ka tagant. Meie katse ajal ulatus auto spidomeetri näit ka 180-kilomeetrise tunnikiiruseni, seega võib vaid ette kujutada, kui suur autokujuline auk pärast seinas oleks, kui autot kinni ei rihmaks ja see rullikutelt maha jookseks.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus hinnaga 1 € kuu:
Tutvumishind!
Geeniuse tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
8.99 € 1 € / kuu
Maksad esimesel kuul 1 €. Prooviperioodi järel jätkub tellimus hinnaga 8,99 € kuus. Soodushinnaga pakkumist saad kasutada ühe korra. See on automaatselt pikenev püsitellimus, mille saad igal ajal tühistada. Juhul kui kasutad tellimuse vormistamiseks mobiilimakset, lisandub hinnale 0,32€ teenustasu.
Tellimus ei sisalda tehnoloogiaprofessionaalidele suunatud DigiPRO ega investeerimisportaali Rikas Geenius artikleid. PRO tellimiseks klõpsa siia.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 22, juuni 2021
Kõik selle ajakirja lood