Suur lugu

Põhjalik ostujuht: kuidas valida endale sobivaim robotniiduk?

Robotniidukid näevad välja üsna sarnased, aga kas või tarkvara poolest on nende hingeelu erinev. Usinam masin võib ­vahet pidamata akut laadida, niita ja taas laadida ööd ja päevad, laisem aga vajab oota­matult tihti pikkigi puhkepause. Fotod: Shutterstock

Muru niitmine võib tunduda tore hobi, aga muutub varem või hiljem tüütuks kohustuseks, sest ilus muruvaip tahab pidevat hoolt. Robotniiduk on erinevalt inimesest nõus seda nüri tööd tegema alati kui vaja.

Geeniuse tellijale

Robotniiduki valimist alusta niidetava muruplatsi kaardistamisest, ütlevad asjatundjad Aivo Smitt (Husqvarna) ja Sten Talviste (robotniiduk.pro). Kui tavaniidukil on oluline mootori võimsus, niiduala laius jms, siis robotniiduki võimeid iseloomustab just hooldatava pinna suurus ja iseloom.

Kui palju on ruutmeetreid, kui palju selles kõikvõimalikke takistusi ning kaldeid? Kas robot üldse sinu aeda sobib? Smitt ütleb, et kui muru saab pügada tavaniidukiga, tuleb sellega toime ka robot.

Väiksem niiduk suudab siledana hoida 200–500 ruutmeetrit muru, suuremad lausa paar hektarit. Roboti võimeid uurides pane tähele, kas aparaat jaksab töötada pidevalt (niidab-laeb-niidab) või peab pidama vägagi pikaks venivaid laadimis- ja puhkepause. Mõõtmeilt väga sarnased aparaadid võivad nimelt olla erineva tarkvaraga.

Roboti tööpäeva algust, pikkust ja pauside ajastust saab tavaliselt ka ise seadistada, kuid niiduki maksimaalne niitmisvõimekus on alati antud arvestusega, et aparaadi töösoove ei piirata. Ehk kui näiteks valida robot, mis suudab pidevalt niites hoida korras 2000 m2, aga lubada sel töötada vaid 8 tundi ööpäevas, ei saa niiduk hakkama poolegagi lubatust.

Robot mõõdistab niidetava ala ise ja siis selgub ka ajakulu. Lisaks saab määrata eri niidutsoone. Mootori koormuse põhjal saab robot ka aru, kui pikalt ja põhjalikult on vaja eri kohti niita. Asjatundjad rõhutavad, et robot tuleks osta võimete varuga, siis on rohkem vabadust töö ajastamisel. Kui aias on palju kallakuid, on eelis suuremate-laiemate ratastega robotil. Kõige paremini saab järsu (kuni 70%) kallakuga hakkama nelikveoline mudel. Perimeeterkaablite kohal võiksid kallakud olla võimalikult leebed ja kaheveolisel mitte üle 20%, mainib Talviste. Kui pinnas on eriti keerukas, saab mõnele niidukile ka piikrehvid.

See lugu on Geeniuse, Rikka ja PRO tellijatele.

Logi sisse või vormista tellimus hinnaga 1 € kuu:

Tutvumishind!

Geeniuse tellimus

  • Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
  • Ligipääs Geeniuse kohalike portaalide sisule.
  • Ajakirjade Autoleht, Digi, Miisu, Mood ja Muki artiklite lugemisõigus veebis.

7.99 € 1 € / kuu

Maksad esimesel kuul 1 €. Prooviperioodi järel jätkub tellimus hinnaga 7,99 € kuus. Soodushinnaga pakkumist saad kasutada ühe korra. See on automaatselt pikenev püsitellimus, mille saad igal ajal tühistada.

Tellimus ei sisalda tehnoloogiaprofessionaalidele suunatud DigiPRO ega investeerimisportaali Rikas Geenius artikleid. PRO tellimiseks klõpsa siia, Rikka Geeniuse saad tellida siit.

Tellija andmed

Sisesta korrektne e-maili aadress
Sisesta korrektne mobiiltelefoninumber
Paroolid ei kattu
Tellimiseks nõustuge veebilehe kasutustingimustega
Soovin tasuda pangakaardiga Logi sisse
Sisesta SMS'ga saabunud PIN-kood

Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.

See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 6, aprill 2022

Kõik selle ajakirja lood

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.