Suur lugu

Ostujuht: kuidas valida väiksemat paati, millega kalavetele või niisama kulgema minna?

Lisaks tuleb teada kõiki piiranguid ja reegleid, mis neile veesõidukitele kehtivad!

Pisikese kummipaadiga aerutades on targem hoida kalda ligi, sest pikka maad sellega läbida on kurnav ning laineid kardab kiiluta alus samuti. Fotod: Shutterstock

Paati ei pea kalaretkele minnes vedama kohmakal järelhaagisel, sest nn kummipaadi mahutab ka sõiduautosse. Sellise väikese paadi pärasse peab tihtipeale panema aga mitte sisepõlemis-, vaid hoopis elektrimootori.

Geeniuse tellijale

Sume suveõhtu, maaliline järveke – miks mitte teha väike paadisõit või hoopis visata vette õng? Mida teada ja kui palju varuda raha väikese paadi hankimiseks, selgitavad Hannes Kärsna (Nordicboats) ja Remy Maasikmets (Magnusboats).

Olgugi, et rahvapärane nimetus „kummipaat“ on kõigile arusaadav, pole see päris õige, ütleb Kärsna sissejuhatuseks. Tegelikult on sellised paadid tavaliselt PVC-st ehk polüvinüülkloriidist, veel parem kui Valmexist (Saksa firma Mehler Technologiesi plastiühend), mis peab ajale ja ilmale vastu paremini. Siin-seal võib kohata ka nimetust Hypalon (DuPont Dow Elastomersi vastupidav ja kallis sünteetiline kummisegu, mille tootmine lõpetati 2009). Sarnane materjal on praegu tuntud lühendnime CSM all (klorosulfoonitud polüetüleenkummi), aga väikest paati sellest ei tehta.

Kui odaval PVC-l jätkub vastupidavust 4–7 aastaks, siis Valmex PVC ja CSM peaksid tavaoludes säilitama kõik head omadused vähemalt 12 aastaks. Täispumbataval paadil hakkavad esmalt lekkima liitekohad, mis Hypalonist ja CSM-ist paadil on liimitud ja PVC-l kokku sulatatud. Materjali tugevusest räägib ka selle paksus (g/m2).

Alla 2,5 meetri pikkune paat polegi seaduse silmis kategoriseeritud veesõiduk, 2,5–24-meetrine aga kvalifitseerub juba nn väikelaevaks, olgu see siis puust, plastist või kummist. Transpordiameti veebilehe kinnitusel tohib Eesti territoriaal- ja siseveel liiklemiseks kasutada väikelaeva, jetti ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva üksnes siis, kui see on kantud liiklusregistrisse.

Küsisime Transpordiametist igaks juhuks üle, kuidas on lugu väiksemate kummipaatidega ja kas tõepoolest peab ka need kandma registrisse. Saime vastuseks, et siiski mitte: registreerimise kohustus kehtib vaid juhul, kui liigeldakse Eesti merealal ja laevatataval siseveel. (Loe lähemalt mere­sõiduohutuse seadusest, eesti.ee.)

See lugu on Geeniuse, Rikka ja PRO tellijatele.

Logi sisse või vormista tellimus hinnaga 1 € kuu:

Tutvumishind!

Geeniuse tellimus

  • Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
  • Ligipääs Geeniuse kohalike portaalide sisule.
  • Ajakirjade Autoleht, Digi, Miisu, Mood ja Muki artiklite lugemisõigus veebis.

7.99 € 1 € / kuu

Maksad esimesel kuul 1 €. Prooviperioodi järel jätkub tellimus hinnaga 7,99 € kuus. Soodushinnaga pakkumist saad kasutada ühe korra. See on automaatselt pikenev püsitellimus, mille saad igal ajal tühistada.

Tellimus ei sisalda tehnoloogiaprofessionaalidele suunatud DigiPRO ega investeerimisportaali Rikas Geenius artikleid. PRO tellimiseks klõpsa siia, Rikka Geeniuse saad tellida siit.

Tellija andmed

Sisesta korrektne e-maili aadress
Sisesta korrektne mobiiltelefoninumber
Paroolid ei kattu
Tellimiseks nõustuge veebilehe kasutustingimustega
Soovin tasuda pangakaardiga Logi sisse
Sisesta SMS'ga saabunud PIN-kood

Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.

See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 9, mai 2022

Kõik selle ajakirja lood

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.