Esinduse parklas kohtud fotograaf Paula ja veel paljude teiste Eesti kirja- ja visuaalitsuradega (ma just mõtlesin sõna välja!). Saabub buss ja suund võetakse Läti suunas. Ei, mitte napsu ostma, sest õnneks langeb meil kohe alkoaktsiis ja päästab Eesti riigi kõigest kurjast.

Sihtpunkt on Bikernieki ringrada, kus meid ootab 10 ühikut BMW M2 Competition autot ja 2 ühikut BMW M5 mudelit. See ei ole tavaline esmaspäev. See on puhke- ja pidupäev. See on see päev, mille pärast kogu see bussitäis rahvast oma tööd armastab.

Kuna me olime Autogeeniusest sellel üritusel õnnelikul kombel mitmekesi, siis on see emotsioonidest tulvil lugu ühistöö. Tarmo heegeldab loole ümbrise, Kaur meisterab täidise ja Paula poolt kaunistab visuaaliga ära. Tiimitöö!

Jätkab Kaur Ilves

Mis teie arvates võiks olla kõige eluohtlikum amet maailmas? Demineerija? Söekaevur? Vale puha, selleks on BMW M Experience ringraja instruktor, kelle kõrvale potsatab tema jaoks tundmatute sõiduoskustega onkel öeldes: „Trust me, I know what I’m doing!“, lülitab kõigist keeldudest hoolimata kõik stabiilsusabid välja ja stardib rajale tummise rehvisuitsu pilvega BMW M2 Competition tagumistest ratastest.

BMW on tõmmanud M Town ürituse jaoks mõnedki jänesed mütsist välja ja Riia Bikernieki rajal saame pea tund aega järjest paugutada BMW M2 Competition ja üksikute BMW M5 mudelitega.

Külg ees või otse männikusse

Bikernieki rada on tõeline dessert kähkusõidu sõbrale, sest ta on väga kiire, väljakutsuvate kurvikobaratega ja ühe kohaga, kus üle pimeda künka on võimalik kas kergelt külg ees sõita või siis auto männimetsa alla lennutada.

M2 Competition pole mulle täiesti tundmatu elukas, kuna olen M2-ga juba sõitnud. M2 Competition’il on oluliselt võimsam mootor (410 hj) ja veelgi teravam fookus juhitavusel, sest näiteks tagasillas on kasutusel ainult metallpuksid, mis koostöös otsustava blokkdifriga annavad rajal uskumatu enesekindluse autot sabaotsast juhtida.

Esimene huvitav tähelepanek on see, et M2 Competition tundub oluliselt nõtkema vedrustusega kui M2. Mitte pehme, vaid just selline, mis tõeliselt jõhkraid lööke suudab suurel kiirusel tarbida, ilma auto kurssi paigast nihutamata.

Hea lakmus on 180 km/h kurv, mille sisemist serva palistavad mõned tüütud muhud, mis omakorda võiks tähendada ärevaid hetki roolis, kuid ilma igasuguse virinata võtavad paremad rattad paugud vastu ja täisgaasi võib julgelt peale valada.

See on täielik lõbustuspark!

Järgmine kompleks on sõltuvalt vaatenurgast kas tõeline maiuspala või õudusunenägu, sest räige sissepidurdus toimub üle paremal pool oleva rajaäärise serva, millele järgneb kohe kolmanda käigu vasakkurv üle pimeda künka.

Üritan auto enne ülelendu võimalikult sirgeks ajada, kuid iga kord läheb kergenenud sabaots künkaharjal täisgaasiga natukene paremale alt ära, mille kinnipüüdmine on nii korralik lõbupurakas, et tahtmatult kõva häälega naerma hakkan. Nagu lõbustuspark! Andke ainult veel!

M2 Competition pidurid on sportauto väärilised ja saavad korraliku pikema rappimise peale jätkuvalt hästi hakkama 200-100 km/h täispidurdustega. Sessiooni lõpus kostub neist pidurdustel jämedat urinat, aga õnneks ei mõjuta see oluliselt nende võimet kiirust ära aurustada ja ka pedaali käik jääb mõnusalt tunnetatavaks.

Porsche Cayman oleks parem?

Kuna BMW M2 mootor on autoninas, siis sellist monumentaalset ankrut ei suuda BMW asfaldisse lüüa, mille viskab pidurdustel välja keskmootoriga Porsche Cayman. Aga kas mul oleks siin rajal kliiniliselt puhta (ja äkki kiirema?) Caymaniga sõites sama lõbus – ma julgen ses väga kahelda.

BMW M2 Competition mootor annab suure osa juhi adrenaliinist, sest tegu on tõsiselt hästi ulguva vokaaliga jõuallikaga, mida on lausa lust 7500 pöördeni välja kräunutada. Hiljem sõidetud M5 oma 600 hobujõulise V8-ga jättis vokaalsetelt elamustelt hoopis tagasihoidlikuma mulje.

Päeva naelaks on enne peasirget olev kiire kurvikompleks Motormuzejs, millest kolmanda käigu lõpupööretel jõuliselt välja kiirendades, läheb M2 saba alati mõnusalt libisema, aga masin annab sulle sellise kindlustunde läbi skalpellterava tagasilla, et ta kasvõi millimeetripealt rajal paika panna!

Roolis naermine on rõõmu või kerge hullumeelsuse tundemärk

Mootor röögib 7000 pöördel ja tagumine ots libiseb 140+ kiirusel rajaäärise poole, aga kõik on ju minu kontrolli all – justnagu määriks sujuva käega Michelin Pilot Sport nimelist pasteeti Bikernieki rajakattele!

Jah, ma pole ammu roolis niivõrd palju südamest naerda saanud nagu just sellel päeval ja selle laheda instruktoriga. Mul on uus lemmik – BMW M2 Competition – selline kogus positiivset, kontrollitavat ja huligaanset energiat ei ole peidus üheski teises otseses konkurendis!

Aga M5?

600 hobujõudu ja sametine tuumaplahvatus kapoti all? Sõit oli kahjuks natuke liiga lühike, et midagi põhjapanevat oskaks auto kohta öelda.

Kahtlemata muljetavaldav dünaamika auto kaalu arvestades ja rajale sobiv sportlik nelikvedu, aga minu maitse jaoks on M2 Competition just täna siin Bikerniekis ilmselge favoriit.

BMW M5 väärib põhjalikumat katsetamist, et teda väärikalt kohelda ja me oleme valmis seda heameelega ära tegema!

Tarmo võtab kokku

Põhimõtteliselt kõik see, mis Kaur kirjutas. Ainult, et minul olid kõik juhiabid sees, kuskil mul libisema ei läinud ja roolis ma vaid muigasin. Mitte, et lõbus poleks olnud, ma lihtsalt olen selline tagasihoidlikum inimene.

Aga kui kogemusest rääkida, siis vahet ei ole, kas lennata kurvi 200 km/h või 150 km/h. Rõõmu pakub adrekas piiride kompimisest ja selle üledoosi sain ma kindlasti. M2 oli tõepoolest selline auto, mis lubas aina rohkem ja rohkem.

WTF, mees! Mina ei maksa seda autot kinni

Lajatad gaasi põrandasse, vilksamisi näed, et spidomeeter on kuskil 150 km/h kandis ja ees on väike šikaan. Hakkad pidurdama ja kõrvalt kostub “No brakes! No brakes! Just roll!”.

WTF, instruktormees! Mina ei maksa seda autot kinni, kui me seal Kauri mainitud männikus lõpetame! Aga ei lõpeta, sest nii ongi.

M2 piirid on palju kaugemal, kui ükski tavasõitja kunagi jõuab. Seega on tegemist perfektse rajarelvaga, mille lustiskaala on väga lai – amatööri kiirustest kuni rajaproffideni.

Sa oled maailma parim sõitja!

Instruktori sõnul “õppisid” nad hommikul ise ka kolleegidega autosid tundma ja see oli olnud üks vägagi lõbus hommik kõigi jaoks. Seda rääkis mees, kes on sõitnud LMP2 klassis Le Mansi 24h sõitu.

Kõige krooniks oli instruktori motivatsioonivõimed: “Yes, that was perfect. You’re very good driver. Getting better with every lap!” Ah, jätke te ka oma meelitamine…

Selliseid esmaspäevi ei ole tihti, aga nad on olemas. Paula Johanna galerii on selle tõestuseks.