Suur lugu

Põhjalik ülevaade: kõige tähtsamad asjad, mida diiselmootoriga autot ostes teadma peab

Kui B95 ja diisli liitrihinnad võib viimasel ajal võrdseks lugeda, siis võimsust paraku rahaühiku kohta võrdselt ei jagata. Pole ju harvad näited, kus sama kütusekulu juures võetakse turbotatud diislist kahekordne võimsus välja.

Metsik vääne, hea veovõime ja madal kütusekulu on need märksõnad, mis iseloomustavad diiselmootoreid võrreldes samaväärsete bensiinimootoritega. Ideaalne ju. Nii vähemalt tundub lühiajalisi kulutusi vaadates, kui me ei arvesta diisli mitte-sihtotstarbelisest kasutamisest ja tehnilistest vigadest tekkinud remondikulutusi.

Selleks, et su diisel sind jätkuvalt madala kütusekuluga ja heade sõiduomadustega teeniks, peab teadma, mida diisel tahab ja kuidas teda heaperemehelikult hoida. Ehk siis mida diislid tahavad?

Diisel tahab tööd teha!

Diisel on olemuselt pigem tööloom ja tahab koormust. See mootor on loodud algupäraselt kauba vedamiseks ja pikkade vahemaade läbimiseks. Diisli energiasisaldus ise on ca 15% suurem kui bensiinil ja et diisli enda detonatsioon toimub oluliselt suurema surveaste juures, saavutab diiselmootor ka oluliselt suuremad väändenumbrid.

Suurendades turboga mootorisse jõudvat õhukogust veelgi, saamegi võimsa, ent kütusesäästliku mootori. Pole ime, et diiselmootorid autotootjatele ja juhtidele nii ahvatlevad on.

Küll aga tekib siin väike konflikt diiselautode puhul, mis soetatakse teadmatusest peamiselt linnasõitude jaoks – lühikesed otsad ja külma mootoriga törstutamine ei ole selle tööhobuse südamele pikas perspektiivis tervislik.

See kurikuulus ja samas oluline filter

Kui enamus su igapäevaseid sõite on linnas, on hea tõenäosus, et diiselmootor ei saavutagi oma töötemperatuuri ja see on talle koormav. Diisli põlemisel tekivad tervisele ohtlikud heitgaaside ühendid – lämmastikoksiidid (NOx) ja tahked tahmaosakesed.

Tahmafilter asub tavaliselt kuskil väljalaske keskosas.

Mootorile on koormaks ka erinevad heitgaaside kontrollsüsteemi osad, mille eesmärk on need ühendid kinni püüda, kuid mis valedes töötingimustes võivad muutuda väga jonnakaks ja hakata autole vastu töötama. Räägime siinkohal taaskord DPFist (diesel particulate filter) ehk tahma- või kübemefiltrist, mis kui must hunt kurja kuuldust enda ümber tekitanud.

Tahmafilter mõjutab mootori jõudlust

Tahmafilter asub väljalaskes ja selle eesmärk on kinni püüda diisli heitgaasidest tahmaosakesed ehk seesama tervisele kahjulik must suits. Tahmafilter on sisuliselt metallkamber, mille sees olev kärgfilter nopib heitgaasidest tahma välja.

Teatud intervallide tagant muudab auto selle kambri ahjuks, sest sinna kogunenud tahm on vaja välja põletada. Euroopa autodele hakkasid need vaikselt ilmuma selle 2000ndate alguses ja peagi olid kõik uued diiselautod nendega varustatud.

Tahmafiltri element teraskorpuses

Tahmafilter on tihti peksupoisi rollis seetõttu, et ta tekitab vasturõhku mootorile, mistõttu mootor peab tegema rohkem tööd, et sealt heitgaase läbi suruda. Veelgi enam, ummistunud tahmafilter võib muidu erksa auto mineku täiesti tuimaks muuta ja hakata mootori kahjuks töötama, aga sellest hiljem.

Põletamine kolmel erineval moel

Tahma põletamiseks ehk filtri tühjendamiseks on vaja kõrget temperatuuri. Laias laastus on kolm põhilist meedet, kuidas see kõrge temperatuur saavutatakse. Need on passiivne-, aktiivne- ja sundpuhastus. Inglise keelne väljend on regeneration, tihti lihtsalt regen.

  • Passiivne puhastus toimib maanteesõidu tingimustes pikema sõidu vältel, kus siis mootori koormusest tulenev heitgaaside temperatuur on niivõrd suur (kõrgem kui 350°C), et suudab „loomulikul viisil“ filtris tahma kogust vähemaks põletada. Selle pärast tihti öeldaksegi, et diisel tahab nädala või mõne tagant maanteel oma torud tühjaks köhida.
  • Aktiivne puhastus käivitub automaatselt siis, kui madala töökoormuse ja/või heitgaaside madala temperatuuri tõttu ei ole võimalik filtrit loomulikult puhastada. Auto mootoriaju võtab filtri täituvuse kohta infot rõhuanduritelt ning teatud täituvuse korral hakkab auto rohkem kütust põletama, et tõsta filtri temperatuur 550-800°C kraadini. See protsess kestab tavaliselt 10-15 minutit.
Joonis: https://blog.motoringassist.com/car-maintenance/engine-and-transmission/diesel-particulate-filters/

Aktiivne põletus toimib tihti nii vaikselt taustal, et juht ei saa sellest arugi. Paljud autotootjad on arvanud heaks, et pole isegi mõtet mingit märguande tulukest armatuuris süüdata selleks ajaks, kui põletustsükkel kestab.

  • Kui nüüd mitu aktiivset puhastust pole korralikult käivitunud või protsess pole korralikult lõpuni käinud (st mootor on keset põletust seisma pandud), võib tekkida olukord, kus filter läheb nii umbe, et mootor kaotab oma jõudluse ja annab veateate stiilis „Filter umbes, pöörduge teenindusesse“. Sellisel juhul on veel võimalus, et käivitatakse diagnostika seadmega sundpuhastus, mis hoiab teatud aja mootori pöörded kõrgel ja väga kõrgetel temperatuuridel heitgaaside abil põletatakse filter tühjaks.

Õige õli on ülioluline!

Mitmetel mootoritel pihustatakse väljalasketakti ajal silindrisse lisakütust, kust ta siis koos heitgaasidega mootorist välja surutakse. Kuna seda kütust ei põletata silindris, siis tekib olukord, kus ta seguneb mootoriõliga ja viib endaga mootorist õli kaasa.

Diisliga segunenud õli esiteks vähendab mootoriõli enda määrimisomadusi, mistõttu seda tüüpi mootoritel peab väga hoolikalt jälgima, et kasutataks õiget õli (madala tuhasisaldusega õli DPF autodele) ning vahetataks seda tootja poolt kehtestatud intervallide tagant.

Teiseks, õliosakesed, mis rändavad mootori silindrist tahmafiltrisse, põlevad tuhaosakesteks ja neid enam aktiiv- ega sundpuhastusega sealt ei eemalda – see jääbki filtrit ummistama! Kokkuvõttes mida rohkem linnasõitu ehk aktiivseid põletustsükleid, seda rohkem tuhka koguneb filtrisse, mis ühel hetkel viibki ummistuseni.

Veel põhjuseid, mis viivad umbes filtrini

Üks oluline faktor seega on igapäevased sõidud ja sõidustiil, mis saavad määravaks diiselmootoriga auto tahmafiltri pikaealisuses. Teine faktor on auto tehniline seisukord. Heitgaaside kontrollsüsteem on väga tundlik tehnilistele viperustele ja tahab laitmatut töökorda. Lisaks mainitud korrektse õli kasutamisele ja õlivahetuse välbale, on sagedasemateks DPF ummistuste põhjustajateks vigane EGR klapp, turbotorustiku õhulekked või väsinud pihustid.

EGR (exhaust gas recirculation) süsteemi ülesanne on väljalasketaktis tekkinud heitgaaside taassuunamine mootorisse, et heitgaasides sisalduvate ohtlike ühendite (NOx) osakaalu vähendada nende taaspõletamise teel.

EGR klapi rike võib hakata mootorit otseses mõttes väljalaskegaasidega lämmatama, mistõttu mootor ei saa põletamiseks piisavalt hapnikku ja poolikult põlenud kütuse + heitgaaside segu hakkab tahma näol mootori sisselaskekollektorit ja tahmafiltrit ummistama ning tahm, kui abrasiiv, pole mootoriõlisse kindlasti teretulnud.

Autori enda auto tahmunud EGR klapp, ummistunud EGR toru ja sisselaskekollektori sisemus. Tahm on kui kolesterool auto südamele ehk mootorile.

Ja siis veel õhulekked

Õhulekked on eriti tundlik teema turbomootoritel, mille sisselaskesüsteem on suure surve all.

Õhuvoolu massiandur mõõdab täpselt, kui palju õhku silindrisse pumbatakse ja vastavalt sellele arvutab mootoriaju optimaalse kütuse koguse järgmise põletustakti jaoks. Kui pärast õhuhulga mõõtmist turbotorustikus osa õhku süsteemist lekke näol kaob, siis järelikult silindrisse jõuab väiksem kogus õhku. Kütust tuleb aga algupäraselt välja rehkendatud kogus, mistõttu kütuse põlemine ei ole optimaalne!

Mis on diiselmootori suurimad abimehed?

Suureks abiks on igasugused eelsoojendid. Kas siis pistikuga elektrilised mootoribloki soojendid või aku toitel toimivad kütusepõletid (põlemisjäägid lähevad eraldi summutisse), mis hakkavad taimeri abil mootorit enne planeeritud sõitu soojendama.

Need on väga kasulikud abimehed, sest kõige rohkem tahma toodabki külm mootor. Lisaks sellele, et nad mootorile head on, kütavad mitmed süsteemid ühtlasi ka salongi soojaks. Mõnikord tulevad nad Põhjamaade turule mõeldud autodes standardvarustusena või saab neid hiljem paigaldada.

Otsi põhjust, mitte sümptomit

Lõpetuseks tahaks jõuda selleni, et ummistunud DPF on kas siis diiselmootorile mittesobiva sõidustiili või mõne tehnilise rikke sümptom.

Diisli must suits ehk tahm pole muud midagi kui mittetäielikult põlenud kütus. Tehniliselt korras mootori kütuse põletus on niivõrd efektiivne, et musta tahma tekib minimaalselt.  Tasub kriitiliselt mõelda ja võtta kõrvale teise või kolmanda diiselmootorite spetsialisti arvamus, kui ummistunud DPF lahenduseks pakutakse välja pelgalt uus filter vana asemele panna.

Kui mootor juba tehnilise rikke tõttu tahmab, siis ta tahmab su uue kalli tahmafiltri kiirelt pärast vahetust umbe! Levinud praktika on ka ummistunud tahmafilter üldse vahelt ära kaotada. Selle tulemusena küll kaob mootorit koormav vastusurve ja võibolla taastub mootori võimsus, aga alles siis, kui foori tagant kiirendades jääb autole järgi must tahmalont, saab juht ehk aru, et DPF polnud mitte madala jõudluse põhjus, vaid sümptom.

Peamiselt on probleem just kasutatud autodega

Esindusest välja sõidetud tutikas auto on sellistele asjadele palju andestavam, kuna organism on igasugusest tahmast ja põlemisjääkidest puhas. Loodetavasti garantiiperioodi jooksul ei tule omanikul ülalmainitud tüüpiliste diisli probleemidega kokku puutudagi.

Küll aga on diislite tehniline seisukord eriti oluline kasutatud masinat ostes, sest selle osad ei ole enam esimeses nooruses ja nende probleemide lahendamine võib väga kulukaks minna.

Kasutatud autot ostes tasuks seega uurida, kuidas eelmine omanik sellega oma igapäevaseid asjaajamisi on ajanud ja lasta diislispetsialistidel kontrollida auto tehnilist seisukorda. Kui auto on korras ja eelmine omanik on peamiselt maanteesõite teinud, korralikult õli vahetanud ja pole pidanud kokku puutuma „diislirõõmudega“ (kui veaga kiirelt tegeletud, ei pruugi midagi tõsist veel lahti olla), võiks uskuda, et see mootor on tõeliselt hea leid.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.