Suured vahendajad varuvad autotööstuse jaoks rehve

Üks võimalik mõjur suverehvide saadavuse osas on ka see, et suured vahendajad on hetkel tõepoolest hakanud kokku ostma kvaliteetrehve, mis on mõeldud autotööstusele. Iga uus auto jõuab ostjani ju koos rehvidega ja seega kohe, kui autotööstus uuesti käivitub, on kokkuostjatel võimalik tehastele pakkuda sobivaid rehve. See võib mingil määral mõjutada ka suverehvide saadavust just käimasoleval hooajal.

Defitsiiti aitab ära hoida ka see, et ilmselt sõidavad paljud lamelliomanikud oma rehve suvel lõpuni, kui sobivaid uusi pole saada või siis majanduslik olukord ei luba osta, ütleb Moorus. See pole kõige ohutum variant, aga tihti ei ole valikut. Raskem olukord võibki ees seista sügisel.

Põhjamaad ei ole esmajärjekorras

Mooruse sõnul, kui tehased ka mingi hetk lahti tehakse, siis esmalt lähevad tootmisesse läänepoolsemasse Euroopasse mõeldud talverehvid, mis on teistsuguse seguga ja ei sobi Põhjamaadele. Naastrehve tootvaid tehaseid on üldse maailmas väga vähe.

Kuna Põhjamaade turg on väiksem, siis meile sobivad rehvid ilmselt lähevad tootmisesse kõige viimasena, mis võib tekitada defitsiiti. Moorus lisab veel, et juhul kui hakataksegi suure hooga tootma, siis esmalt toodetakse iga firma põhibrändi ehk kalleid rehve ja soodsamad versioonid võivad jääda tahaplaanile. Ehk, et rehve küll saab, aga pigem kalleid.

Eelmise kriisiga kukkus müük 70%

See kõik on muidugi täiesti ettearvamatu ja oleneb väga paljudest asjadest – millal avatakse tehased, milline on olukord majanduses ja kui palju inimesed üldse autodega sõidavad. Mooruse sõnul kukkus 2008-2009 aasta kriisis rehvide müük 70%. Sarnase stsenaariumi korral ilmselgelt rehvidefitsiiti ohtu ei ole.

Lisaks on suuremad tarnijad on omale 2020/2021 talvehooaja rehvid tellinud ära juba 2019. aasta sügisel ja seega õnnestus enne tehaste sulgemist saada oma kogused kätte ja lattu ootele panna. Mis on omakorda riskantne otsus, eriti juhul, kui majandussurutis osutub eriti pikaks, aga vähemalt mingid varud on olemas.