Suur lugu

Suur lugu: kas oskad vastata eksamiküsimustele, mida esitati 65 või 85 aastat tagasi juhiloa taotlejatele?

„Mis teha, kui sõidetud välja, ja jäetud karburaator koju?“

Kui 1930-ndatel said juhiloa vaid üksikud naisjuhid, siis 1950-ndate lõpus oli see arv juba tublisti suurem. Nii käis 1957. aastal õppesõit Pärnus. Foto: Pärnu Muuseum

Kuidas juhiloa soovijad 65 ning 85 aastat tagasi õppisid ning teooriaeksamit sooritasid? Piilusime ajalukku ja vaatasime järgi. Ennetavalt võib öelda, et ilma õppimata neid ära küll ei vastaks.

Geeniuse tellijale

Kui tänapäeval on üpris selge, mis laadi küsimused transpordiameti teooriaeksamil juhikandidaati ees ootavad (õigluse nimel teeb nende seast valiku arvuti), siis 1937. aastal oli eksam tunduvalt ähmasemate piirjoontega, kuid samas mõnes mõttes elegantsem.

Selle asemel, et kasutada kirjalikku vastamist või sarnaselt praegusega valikvastuseid, tehti teooriaeksam toona suuliselt, kusjuures tempo ja teemad valis eksamikava ja enda teadmiste põhjal 3–4-liikmeline riiklikult määratud komisjon.

„Ametlikus katsekavas leiduvad ainult päälkirjalised nimetused, ilma et oleks selgitatud käsitlusiseloomu,“ kirjutas Tartu Autokooli juhataja Viktor Raukas 1937. aasta eksami- ja kordamisküsimuste kogumikus. „Praktiliselt võiksid niiviisi piiriks olla ainult küsija enese oskused ja arusaamised.“

Mitte veapõhiselt

Kui praegu rakendatakse kompetentsi-, mitte veapõhist hindamist üha enam sõidueksamil, siis sama põhimõte kehtis juba 1930-ndatel aastatel, aga seda hoopis teooriaeksamil. Tõsi, kompetentsid, millest lähtuti, olid kohati hoopis küsija omad. „Halb oleks asi, kui küsija arvaks, et tema arusaamised on 100% tähtsad, mis väljaspool tema oskusi, ei ole üldse oluline,“ arvustas Raukas ning rõhutas, et samas koosnevad eksamikomisjonid parimatest riiklikult valitud ekspertidest.

Eksami käigus kontrolliti 1960-ndatel muu­hulgas juhtide vilumust ja kindlust liiklusvahendi juhtimisel, mille puudumist nähti distsipliinituse kõrval suurima õnnetuste põhjusena liikluses. Foto: Hans Roland Võrk / Rahvusarhiiv

„Hirmu- ja õudusjutud, mida räägivad mõned kutsetaotlejad, on ainult nende oma piiratud arusaamise sünnitus või pärit mõnest komisjoni liikme poolt asja elustamiseks lubatud naljast,“ muljetas koolmeister hoogsalt. „Näiteks küsimus „Mis teha, kui sõidetud välja, ja jäetud karburaator koju?“ oleks võinud kõlada sama hästi: „Mis teha, kui tuldud eksamile ja jäetud pää kaasa võtmata?“ Seda võidakse küsida ainult isikult, kes silmnähtavalt ei taipa midagi!“

See lugu on Geeniuse, Rikka ja PRO tellijatele.

Logi sisse või vormista tellimus hinnaga 1 € kuu:

Tutvumishind!

Geeniuse tellimus

  • Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
  • Ligipääs Geeniuse kohalike portaalide sisule.
  • Ajakirjade Autoleht, Digi, Miisu, Mood ja Muki artiklite lugemisõigus veebis.

7.99 € 1 € / kuu

Maksad esimesel kuul 1 €. Prooviperioodi järel jätkub tellimus hinnaga 7,99 € kuus. Soodushinnaga pakkumist saad kasutada ühe korra. See on automaatselt pikenev püsitellimus, mille saad igal ajal tühistada.

Tellimus ei sisalda tehnoloogiaprofessionaalidele suunatud DigiPRO ega investeerimisportaali Rikas Geenius artikleid. PRO tellimiseks klõpsa siia, Rikka Geeniuse saad tellida siit.

Tellija andmed

Sisesta korrektne e-maili aadress
Sisesta korrektne mobiiltelefoninumber
Paroolid ei kattu
Tellimiseks nõustuge veebilehe kasutustingimustega
Soovin tasuda pangakaardiga Logi sisse
Sisesta SMS'ga saabunud PIN-kood

Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.

See lugu ilmus ajakirjas Autoleht Ekstra nr 6

Kõik selle ajakirja lood

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.