Muhv võttis muidugi pika kerega versiooni, sest mälestused sõprade Kingpoole ja Sammalhabemega veedetud ajast on liiga värsked. Naksitrall lisab, et äkki kunagi jälle kohtuvad, ilmselt on meil üksteisest natuke puhkust vaja.

“Aga nad ütlesid koguaeg mu auto kohta halvasti! Võib olla uus auto toob meid taas kokku,” ohkab Muhv.

Kingpool

“See lõputu loksumine Muhvi vanas pannis ajab siiani iiveldama. Heitgaasid, tolm, rappumine, müra, võidunud kardinad. Ei mingit stiili ega elegantsi. Mina tundsin üks hetk, inimene peab saama õhku ja vabadust! Justnagu varbad.”

Kingpoolel on nüüd Range Rover Evoque Cabrio ja nagu ta ise ütleb – vot see on auto! Lased aga mööda maid ja metsi, päike paitamas kiilaspead, tuul vuhisemas kõrvus, on tema emotsionaalne hinnang. Algul käis tal Sammalhabegi kaasas, aga siis hakkas jutt pihta: “See pole öko, miks sulle sellist luksust vaja, kogu aeg on remondis,” vihastab Kingpool.

Üks sõna viis teiseni ja Kingpoolel, kirglisel inimesel, viskas kaane maha ja nii nende teed lahku läksid.

“Eks ma olen nüüd natuke rahunenud ka, hea meelega viiks kutid sõitma ja võib olla jätakski Evoque’i pühapäeva autoks,” loodab Kingpool.

Sammalhabe

Tema sõnul oli Muhvi auto tegelikult olematu süsinikjalajäljega. Jumal teab mitukümmend aastat vana, suures osas taaskasutatud asjadega lapitud, iseenesest hea idee. Aga see bensuhais, pidevad õli ja muude vedelike lekked. Pargid metsajärve äärde ära, hommikul kõik vikerkaarevärviline.

“Aga kui Muhvile seda ütlesid, see hakkas nutma, istus natuke aega laua all ja lõpuks pani kaapsuga minema. Võib olla oligi parem, natuke aega omaette. Kingpoole luksusauto oli korraks tore, aga ikkagi, liiga pompöösne, suurustlev,” ohkab habe.

“Mida on inimesel rohkem vaja, kui Suzuki Jimny? Saab rahulikult metsa põdrasamblatee jaoks materjali korjama sõita või RMK harvestere ahistama. Väike, võimekas ja täiesti piisav. Mu sõber Greta Rootsist ka kiidab!”

Sipsik

Tema sõnul peab auto olema vahva! Selline, et istud sisse ja ongi juhhei! Armas ka, sest ta ise on enda sõnul ka nii armas!

“Ja kui ma siis seda nägin, ühes Anu žurnaalis. Selline nunnu, ümarik, kreemikasroosa, pehme katusega Fiat 500,” kilkab kaltsunukk.

“Ma tegin sellise triangli, et Anul ei jäänud muud üle kui oma vanemate poolt tehtud kasvukonto kallale minna ja auto ära osta. Aga nüüd oleme sõbrad edasi ja eks ma Anukest ikka pensionieas toetan kui vaja. Sõidutan teda tohtri juurde oma Fiatiga ja vanadekodusse,” ütleb Sipsik.

Potsataja

“Minu auto peab olema lihtne. Mina olen ise ka veidike lihtne. Nuppe ei tohi palju olla ja müriseda ka ei tohi. Mina kardan muidu. Aga suur peab olema, muidu ei saa Genat kaasa võtta. Mingit raadiot pole vaja, Gena mängib karmoškat. Sellepärast ongi mul Dacia Lodgy,” veerib Potsataja hoolikalt, otsekui päheõpitult.

Tšeburaška sõnul on see on kõige lihtsam auto. Ja odav ka ja suur. Kuna ta ise on küll lahke aga natuke vaene. See on nii suur, et tal pole kodu vajagi. Elab seal.

Lotte

2Ega seiklustele ei saa vastu minna mingi plastikust linnamasinaga. Onu Klaus ütleb ikka, et õige sõiduk, see on pool seiklust! Mul sõpru palju ja isa tahab oma leiutisi koguaeg väljanäitustele vedada. Kui ta jälle mingi satelliit-kaalika on valmis hööveldanud, siis on hea katus maha võtta ja uksed eest,” hõiskab Lotte jookuspealt.

Seega Jeep Wrangler oligi tal suht ainuke valik. Saab jõest läbi sõita, mäkke ronida, džungleid vallutada. Muidugi peab punane olema, nagu maasikamoos, muidu on igav.

Mõhk, Tölpa ja Moor

“Mis sa ära teed, pojad on mul ju äpud, üks on loll, teine laisk. Ja kes peab üksi rabama? Lootsin, et Nukist saab asja, võtab pereäri üle. Siis tulid need jõnglased ja viisid mu silmatera minema,” ohkab Moor.

Pärast seda tal muud polnud enam jäänud, kui ettevõtlus. Üks rahapada teise järel. Nad pn perega mitu piirkonda jõuliselt üle võtnud. Väike impeerium on tekkinud. Teed on neil kehvad, aga positsioon nõuab Moori sõnul midagi silmapaistvat.

“Ainult Mercedes-AMG G63 sobib sellise ameti peale. Väga hea on mööda rahapaja rada sellega lasta, kõik kardavad ja igasugu õelad inimesed ei roni metsa ka, teiste inimeste peresid lõhkuma. Kui mu auto häält kuulevad, siis juba panevad padavai oma tallu tagasi.”

Hildur “Majasokk” Sokk

Preili Sokk ei ole küll enam esimeses nooruses, kuid seda enam on temas väikekodanlikku elegantsi. Auto peab seda elegantsi ka edasi andma. Ja rangust ka. Lisaks sellele peab preili Soku autol olema „kena kodune nina“ nagu on preili Sokul endal. Sestap on preili Sokk soetanud endale koduse Volvo V40.

“Mind ei huvita jutud hiinlastest omanikest ega sellest, et „Volvo pole enam see.“ Minu jaoks on! Mul ongi eluaeg ainult Volvod olnud! Esimene auto oli suisa klapptuledega 480! Siis muidugi tundus, et elu saab ainult paremaks minna. No aga ei läinud. Võib-olla nüüd läheb, sest onu Julius – see onu Julius tundub päris intrigeeriva härrasmehena,” muheleb preili Sokk.

Karlsson (Katuselt)

Keskealise parimais aastais parajalt paksu mehe elufilosoofia on lihtne – pulli peab saama ning elu ei ole mingi elu ilma tirriteerimise, tembutamise ja figureerimiseta! Karlssoni meelest on ainult kaks autot maailmas, mis neid eesmärke üheaegselt ja võimalikult pika aja ööpäevast täita suudavad – Pontiac Aztec ja Fiat Multipla!

“Valik oli raske, kuid lõpuks langes valik Multiplale. Lasin auto kiletada neoonroheliseks ning nüüd on iga sõit nii tirriteeriv, tembutav kui figureeriv. Eriti meeldib mulle parkida oma neoonroheline Multpla preili Soku Volvo V40 ja onu Juliuse Volvo 245 universaali vahele,” kõkutab Karlsson.

Ainsaks puuduseks peab Karlsson seda, et Fiatil pole katusel propellerit. Aga vahetevahel piilub ta radiaatori ventilaatori propellerit ja tõdeb, et propeller siiski on – mis siis, et peidus!

Arno Tali

Arnol on pea pilvedes. Olgem ausad – Arno on paras udu. Ta mõtiskleb (enda meelest) suurte probleemide ja murede üle. Arno ka muretseb. Arno ei saa öelda, et sakslaste tutika BMW X7 lasi läbi jää Tõnisson, kuigi nägi Tõnissoni oma Defenderiga sealt lahkumas.

Arnol on Dodge Neon ja ta ei saa aru, miks Teele ei taha kunagi lasta end sellega koju viia. Aga Arnot väga ei huvitagi, sest Neon sõidutab ta kenasti koju, kus on päike, lilled ja heinamaa. Mis siis, et Imelikul on Camaro, millega ta Teelega kiriku juures driftimas käib! Arno jaoks on olulisem eesti mehe kombel uppunud tursa näoga kaugusesse vaadata.

“Auto – see on liiklusvahend ju ainult,” ohkab Arno.

Aga Neoni silmad – need on ju ikka natuke kurvad nagu Arnol endalgi. Viiul on Arnol aga tagaistmel kenasti turvavööga kinni.