Tegu on teoorias lihtsa ristmikuga: Tammsaare teest üle pääsemiseks tuleb oodata rohelist tuld. Praktikas sõidavad juhid aga ülekäigu nii kinni, et inimesed peavad seiklema autode vahel.

Eelmisel kuul sai üks algklassi laps sel ülekäigul veoautolt löögi, kuigi ületas rohelise tulega teed. Kohalikud elanikud ütlevad, et tegu on väga ohtliku kohaga.

“Ma ei julge oma lastel lubada siin õhtuti üle tee minna. Rääkisin Mustamäe linnaosavalitsusega, aga ei midagi,” rääkis tee kõrval elav ema, kui olukorda jäädvustamas käisime.

Linnavalitsuse liikluskorralduse osakonna juhtaja Talvo Rüütelmaa ei vastanud küsimustele, kas ja millise liikluskorraldusega saaks selliste ristmike ohtu inimestele vähendada.

Väga ohtlikke ülekäike on Tallinnas palju

“Nõus, et tegemist on väga ohtliku kohaga ja selliseid on Tallinnas veel palju,” ütles liiklusohutusekspert Raul Vibo.

“Arvestades Tammsaare tee funktsiooni, laiust, liiklussagedust jne peaks jalakäijatele olema eritasandiline ülepääs. Seda ei ole muidugi lihtne teha, aga võimatu ka mitte,” ütles Vibo, kes veab muuhulgas Liiklusohutusauditi veebilehte.

Tema tehtud võrdluse järgi on näiteks Helsingis 330 ainult jalakäijate ja ratturite teenindamiseks mõeldud silda ja läbikäiku. Seevastu Tallinnas on selliseid ainult 33, kui arvestada sinna hulka ka suusatunnelid ja muud taolised rajatised.

Ohtlik olukord on standard, kuna foorid on kehvasti paigaldatud

“Siit pildilt on näha, et eespool sõitvad autod, eriti veokid varjavad ära foorid. Olukorras, kus fooris näiteks roheline vilgub ja tuleks peatuda, ei pruugi autojuhid foori näha õigeaegselt ja siis ei saa nad ka enne ülekäiku pidama. Kuna autod liiguvad pakettidena tänu fooridele, siis on see standardsituatsioon. Samuti ei ole võimalik ettepoole näha, kas seal liiklus seisab või mitte,” selgitas Vibo.

Kuidas vähendada ohtu jalakäijatele kas või ajutiselt: sensorid

Seni, kuni selliseid ohtlikke ülekäike kahetasandiliseks ei ehitata, pakkus Vibo välja paar alternatiivset lahendust, millega saaks ikkagi otsest ohtu inimeste elule vähendada.

Näiteks oleva Tammsaare tee ületuse saaks Vibo sõnul teha ohutumaks näiteks nii:

1. Sulgeda vasakpööre kvartalisse ehk eraldusiba teha pidevaks. Kvartalisse võib jätkuvalt saada parempööretega (järgmiselt ristmikult tagasipöörde kaudu) või siis teistelt tänavatelt. Liiklusohutuse esimene printsiip on funktsionaalne hierarhia, mille kohaselt ei peaks seda õuealale sissesõitu põhitänaval olema. Vasakpöörete välistamisega vähenevad konfliktid ka jalakäijate jaoks. Tänava saaks teha visuaalselt kitsamaks.
2. Arvestades kiiruspiirangut 50 km/h, saaks teha madala ja lauge künnise.
3. Enne ülekäiku lisada sõiduradade vahele sik-sak markeering (PS. Eesti liiklusseaduse määruses on markeering 751b näidatud sõiduraja keskele, vt Joonis 11. Rahvusvaheliselt kasutatakse seda teistmoodi, see tehakse sõiduradade vahele, sest siis muutuvad sõiduraja visuaalselt kitsamaks ja markeering ei kulu ka ära). Markeering peaks olema vähemalt 50 m pikk.
4. Ülekäigufoor teha adaptiivseks. Ülekäigu järele lisada andurid, mis tuvastavad ca 50 m kaugusel seisvad autod, siis süttib fooris punane tuli sõltumata jalakäijate olemasolust. See aitab ära hoida ülekäigule sõitmist ja peatumist.
5. Ei ole otseselt vajalik, aga igaks juhuks võiks ülekäigu teha astmelisena nii, et jalakäija peab sõidusuundade vahel korraks suunda muutma. See sunnib jalakäijat vaatama autode suunas.

Alternatiivsete lahenduste kõrval peaks Vibo sõnul siiski alustada silla projekteerimisega, mis oleks kõige ohutum ja mugavam nii jalakäijatele kui ka sõidukijuhtidele.