Ainuüksi Tallinnas on vähemalt kolm erinevat kainete juhtide gruppi ning oma grupid on enamikes maakondades ja suuremates linnades. Liitusin mõnega neist ja vaatasin, mis seal toimub. Lisaks tegime ühe juhiga ka intervjuu, kes valgustas, kuidas elu päriselt käib.

Kõik peab olema seaduslik

Liitumine pole päris automaatne, vaid vastata tuleb mõnele kontrollküsimusele. Ühelt poolt aitab see spämmirobotite vastu, teisalt püütakse kindlustada grupi loojate tagalat. Liitumisel annad nõusoleku, et oled reeglitega tuttav, alkoholi müüa ei tohi ja üldiselt peab kõik olema seaduslik.

Ja siis hakkad alkoholi pakkuma või küsima. Need on küll pigem harvemad juhused ja valdavalt on tegu sõiduteenusega.

Mõelge nüüd korraks, kui seltskond Kuusalust tahab tulla Tallinnasse ööklubisse, aga ükski äpitakso pole nõus järgi tulema või küsitakse hingehinda? Või su elukoht on kohas, kuhu Bolt või Uber kunagi ei laiene. Vanasti oleks järgmiseks variandiks olnud, et kõige julgem istub rooli, mis siis, et promill on sees. Nüüd on veel üks vaheaste – Facebooki grupp.

Süsteem on lihtne. Teenuse soovija paneb kirja, mis on marsruut ja mitu inimest on, teenuse pakkujad teevad kommnetaarides oma hinnapakkumise, soovija valib sobivama ja ongi kõik. Mis peamine – kuna grupid on nii suured, siis see töötab. Kohe tulevad pakkumised ja kokkulepped ning ei pea tund aega tühja ekraani vahtima ja siis nukralt köögis iseendaga tantsima.

Kaevata pole kellelegi

Asi töötab puhtalt usalduse peal, ei mingit krediitkaarti ega registreerumist. Seltskond Kuusalus võib jäädagi oma kokkulepitud juhti ootama või juht halvemal juhul ka rahast ilma. Kaebama minna pole peale selle grupi kuhugi.

Samuti panevad juhid juba ennetavalt oma pakkumisi üles, et hädalised teaksid otse pöörduda. Sellisel juhul on mõnikord juures ka “salajane” sõnum sisuga “promill”. See tähendab, et pagasiruumis võib leiduda natuke midagi, mis peale kl 22.00 ei ole kindlasti enam müümiseks seaduslik.

Kes vastutab teenuse kvaliteedi ja turvalisuse eest?

Samas on tagajärjed sarnased äpitaksodes lolli mängimisega. Võib olla üks kord nõme olemine läheb läbi, aga mitu korda alt vedamine, maksmata jätmine või loll olemine jääb silma ja võite kindlad olla – grupp peab seda meeles. Võib ju liikuda teise gruppi, aga paljuski on liikmed kattuvad.

Kes tagab sõitjate ja juhtide turvalisuse? Mitte keegi. See on džungel. Kõik teavad, millega tegeletakse ja loomulikult ei peaks üksik neiu kuskilt ääremaadelt võtma vastu ilmselgelt väljamõeldud nimega Jürto Olen või Sõidu Mees nimega tüüpide pakkumisi. Kui võtab, siis eeldatavasti ta oskab riski hinnata.

Nagu intervjuust selgus, siis mõistlik on sõita mitmekesi. Nii teenust pakkudes kui ka seda tellides. Esiteks lõbusam ja teiseks turvalisem. Erinevalt (äpi)taksodest, ei eelda sellistes gruppides keegi, et autos on vaid juht, kellel on kõik load olemas. Eeldatakse, et ta on kaine, aga alati ei või selleski kindel olla.

Kus on politsei silmad?

Loodetavasti seal, kus toimub tõsine kuritegevus, mitte sellistes gruppides.

Keegi ei taha riiki, kus kõik on keelatud, kontrollitud ja ülereguleeritud. Nagu alguses öeldud – taim leiab alati koha, kust kasvada ja vesi võimaluse läbi imbuda. Nende gruppide puhul on aga väga oluline ja peamine just see positiivne külg, mis loodetavasti vähendab joobes juhtide arvu.

Inimesed, kes neid liikumiseks kasutavad, teavad, millega riskivad ja mitmes grupis on varjunime kasutamise korral liitumise eelduseks grupi adminnidele oma päris nime ütlemine. See vähendab ka võimalusi, et teenust asub pakkuma või tarbima mõni väga halbade kavatsustega inimene.

Ma olen selline kapi-rebel või mugavusmässaja. Nii korralik ja seadusekuulekas, et riigid võiks minusuguseid üle osta. Aga hinges pooldan hea eesmärgi nimel tehtavaid ja hallil alal toimivaid lahendusi. Võitjaid on rohkem kui kaotajaid.