Suur lugu

Tüli Pärnus: ringraja müra vastu kogutakse allkirju, linnavalitsus esitab lisatingimusi

Fotod: auto24ring.ee

Internetikeskkonnas Petitsioon.ee on algatatud kaks kampaaniat, millest üks nõuab, et Pärnu-Audru ringraja müra peab lõppema. Teine petitsioon kogub allkirju ringraja toetuseks.

Loo valmimise hetkeks on esimesel 147 ja teisel 4800 toetusallkirja. Ringraja vastu on koondunud peamiselt kohalikud inimesed, kelle sõnul pole neil “kohustust taluda pidevalt kellegi meelelahutusärist põhjustatud müra, mis tekitab stressi ja kahjustab meie tervist.”

Suvepealinnast on saanud mürapealinn

Allakirjutanud ei ole nõus olema nn „kolmas maailm“, kus jõukamate piirkondade ja riikide inimesed käivad tegemas seda, mida oma riigis või kodulinnas enam teha pole võimalik, sest ühiskond on jõudnud sellisele tasemele, kus põhjendamatul müral pole kohta.

Nende sõnul kaotab väärtust nende kinnisvara, pole võimalik kuulda linnulaulu ning suvepealinnast on saanud mürapealinn.

Ringraja toetajate sõnul on see ainuke koht Eestis, kus tavalise tänavakõlbuliku auto või mootorrattaga  oma sõiduoskusi proovile panna, harjutada ohutu sõidu võtteid ning seega suurendada liiklusohutust.

Toetusavalduses on öeldud, et Audrus on ringrada toiminud sellisel kujul juba 1990date algusest saati, praeguse haldaja käe all aastast 2009 ja rekonstrueeritud koos müratõkete ja vallidega juba aastal 2012. Seega ei saa ringraja olemasolu olla lähikonna inimestele üllatus.

Mida kohalikud elanikud soovivad?

Kohalike elanike huve esindava MTÜ Müravaba ja puhta Pärnu eest! juhatuse liige Mart Alliku ei soovinud Autogeeniusega telefonis rääkida. Emaili teel saabus täpsustavatele küsimustele lühike kommentaar ja soovitus pöörduda linnavalitsuse poole.

Peamine küsimus puudutas seda, mida MTÜ täpsemalt lahendusena näeb või soovib, et müra lõpetada?

“Petitsioonist tuleb üsna täpselt välja, et nõudmiseks on müra vähendamine. Petitsiooni eesmärk ei ole ringraja sulgemine.”

Ringraja juhi sõnul on kõik seaduspärane

Auto24ring juhi Andres Halli sõnul on väga raske täpselt aru saada, mida MTÜ soovib.

“Nad ütlevad, et võiks vähem tegutseda, et oleks vaikus. Kui veel vähem tegutseda, siis muutub ringraja pidamine Eestis mõttetuks. Talvehooajal on nagunii vaikus,” ütleb Hall.

Halli sõnul on rada rekonstrueeritud vastavalt detailplaneeringule ning vastab täielikult müranormidele. Müratõkkeid on vabatahtlikult ehitatud rohkem kui peaks, rajale lubatavate sõidukite müranorme karmistatakse igal aastal.

Linn nõudis täiendavaid müratõkkeid

Pärnu linnavalitsususe vastuses Autogeeniusele öeldi, et linnavalitsus nõudis, et ringraja omanik ehitaks 1. maiks välja detailplaneeringu kohased müratõkked. Seda ka tehti, kuid müratõkete kasutusluba on veel menetluses. Linnavalitsus tahab lähiajal tellida mürauuringu, et veenduda, kas täiendavatest müratõketest on kasu või mitte. 

“Kõik müratõkked olnud ammusest olemas ja vastanud detailplaneeringule,” kommenteerib Andres Hall olukorda, “see seisukoht on olnud ka Audru vallal (Audru vallast sai haldusreformi tagajärjel Pärnu linn), kuid Pärnu linna ametnikud on erineval seisukohal. Nende seisukoht erines eelkõige järgmises:

  1. Nendes kohtades, kus on ette nähtud ärihooned peaks olema müratõkked. Vastavalt nende soovile olen ma sinna siis täiendavaid valle 2018-2019 ehitanud.
  2. Kuigi detailplaneering ütleb, et müratõke peab olema min 15kg/m2 vastavalt sellele standardile, mis kehtis planeeringu kehtestamise ja nende piirete ehitamise ajal, siis nüüd väidavad ametnikud, et peab olema min 30kg/m2. Nende soovist tulenevalt on kõiki tarasid täiendatud, et oleks täidetud min 30 kg/m2 soov.

Halli sõnul teeb ringrada pidevalt kõike, mida nõutakse, kuigi nõudmised on arusaamatud.

Arusaamatult karmid nõuded

“Ehitusseadustik ei näe ette müratõkete rajamiseks ei ehitusteatist, ehitusprojkti ega ehitusluba. Aga sellegipoolest on ametnikud neid nõudnud. Projekt on siiski tehtud, sellele ehitusluba saadud. Sisuliselt tähendas see seda, et joonistati üles olemasolevad asjad,” selgitas Hall.

“Praegu oleme olukorras, kus pooleli on kasutusteatise vormistamine. Dokumendid on esitatud, aga kohati on menetleval ametnikul olnud puudu arusaamisest tehniliste jooniste lugemisel. Seetõttu on soovitud täiendavaid selgitusi, jooniseid, kinnitusi.

Kõik need on koostamisel. Hoolimata olukorrast, kus tegelikult tegeleme me ammu-ammu olemasolevate müratõkete registrisse kandmisega ja neile dokumentide vormistamisega, kipub LV avalikult väitma, et puuduvad müratõkked või siis need ei vasta detailplaneeringule,” ütles Hall.

Kas müra ületab siis norme?

Pärnu linnavalitsus väidab oma vastuses, et ületab, viidates aasta tagasi Akukoni poolt tehtud müra mõõtmise aruandele, millest on näha, et kõige suurem on ületamine Nurme tee 25 eluhoone juures.

Andres Hall ütleb, et linnavalitsuse väide on vale.

“Müra on mõõdetud juba neli korda ja kordagi pole see norme ületanud. Detailplaneering ütleb, et igapäevaselt on norm 55dB, omavalitsusega kooskõlastatud ürituste puhul 65dB. Kõikidel juhtudel, kui on mõõdetud müra, on tegemist olnud hooaja suurimate võistlustega, mis on olnud kooskõlastatud omavalitsusega, st müra normiks on olnud 65db.

“Viga tuleb ametnikel müra normide käsitluses sisse ka sellest, et nad lähtuvad hetke müra tasemetest. Aga norm ei reguleeri müra hetketaset, vaid päeva koondtulemust, sisuliselt päeva kaalutud keskmist. Selles osas süüdistavad vastased nii mind kui müraeksperte, et me tõlgendame näite nii, kuidas mulle kasulikum on. Aga siin ei ole tõlgendamises asi, norm lihtsalt ütleb nii.”

Kas eramuid ehitatakse juurde?

Eraldi küsimus on Halli sõnul see, et miks lubatakse ringraja lähedusse jätkuval elumaju ehitada ja miks võitlevad need, kes on sinna hiljuti ostnud kinnisvara, raja vastu? Kas neile on ikka öeldud, mis suvel seal toimub?

Linnavalitsuse sõnul pole uusi detailplaneeringuid ringraja läheduses kehtestatud, senised planeeringud on kehtestatud Pärnu linnaga ühinenud Audru valla poolt. Uute planeeringute puhul saab teha ettepaneku müraservituudi seadmiseks.

Linnavalitsuse sõnul on praegu probleemiks pigem see, et ringraja läheduses maja soetanud inimesed pole tutvunud avalikult kättesaadavate detailplaneeringute ja üldplaneeringuga ning avastavad pärast maja ostmist, et ringrada on mürarikas.

Arendaja ei taha müraservituudi seadmist

Halli sõnul oleks edasistes palneeringutes oluline sisse kirjutada müraservituud, mis tähendab, et notaris tehingut sõlmides peab ostjale selgelt välja ütlema, et lähedal asub ringrada.

“Müraservituudi seadmist palusin hiljuti lähiümbruses Ihna kinnistu detailplaneeringuga seoses. Ametnik ütles, et arendaja oli sellele kategooriliselt vastu ja seega jääb see ära. Mingi müravalli nõue küll kirjutatakse sisse, aga sisuliselt on sellel vähe efekti ja tähtsust,” ütleb Hall.

Mis saab edasi?

Andres Halli sõnul on olukord skisofreeniline. Ühelt poolt on ringrada aastal 2014 ja 2019 saanud kohaliku aasta turismiarendaja tiitli. Teiselt poolt soovitakse ringraja tegevust piirata.

“Seaduse järgi võiks rada avatud olla kl 7-23. Justnimelt kohalikega arvestades oleme me ise lahtioleku ajad pannud kell 10-20. Suvehooajal oleks meie jaoks iga tund oluline, aga me püüame kõigiga arvestada.”

Linnavalitsusel on plaanis korraldada ringraja omaniku ja rahulolematute elanike kohtumine, et lisaks müratõketele arutada ringrajal toimuvate avalike ürituste sagedust, nende kellaaegu jt müra vähendavaid meetmeid.

“Praegu tundub, et mõlemad osapooled on teine teisel pool barrikaadi ja kompromisside otsimine saab raske olema,” ütles Pärnu linnavalitsus oma vastuses Autogeeniusele.

“Kompromissi on raske leida, kui seda tegelikult ei taheta.”

Selline on Andres Halli nägemus osapoolte kohtumisest. Tema sõnul ei ole tegemist suure kohalikest inimestest koosneva rindega, vaid MTÜ kolme juhatuse liikme poolse aktsiooniga.

“Võite Mart Allikule helistada ja küsida, mis oleks kompromiss või tema ettepanekud, aga täiesti kindlalt ta teile ei vasta ja ei soovi rääkida.”

“Kui see kohtumine toimub, siis kujuneb sellest sarnane ringraja sõimamise koosolek nagu seda oli 2019 aastal toimunud ringraja kinnistu jagamist võimaldava detailplaneeringu eskiisi avalik esitlus. Alliku lihtsalt sõimas ja räuskas tagantreast. Kuna Alliku on mind korduvalt ka isiklikult ähvardanud, siis sellega seoses tegin hiljuti avalduse ka politseile,” lisab Andres Hall lõpuks.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.