Kui võrrelda eelmise aastaga, siis hetkel on B kategooria läbimine jäänud samaks, vaid 46% sooritab esimesel katsel. Kui võrrelda eraldi mai- ja juuni kuud, siis on näha positiivset nihet paremuse poole.

Ka teise ja kolmanda katse tulemused on paranenud (läbivus 47 ja 54 %, eelmine aasta 35 ja 36%), sest eksamile on tulnud need, kes alustasid õppimist uue süsteemi järgi.

Jätkuõppele (pärast kolmandat mittesooritatud eksamit autokooli tagasi) on suunatud tänase seisuga 90 inimest, neist 36 on selle läbinud, eksamile on tulnud uuesti 14 ja sooritas kahjuks ainult 6, mis tähendab, et koolis tuleb enne uuesti eksamile tulekut teha korralikult tööd ja võtta asja tõsiselt.

Jätkuõpe ei ole Vanamõisa sõnul ainult kaks kohustuslikku sõidutundi, vaid eksamil esinenud puudulike kompetentside analüüs ja selle parendamine.

Millega peamiselt eksitakse?

Alltoodud tabelis on näha, millega kõige rohkem eksamil üldse eksitakse. Kollane näitab, et sai läbi, aga tehti märkusi. Punased on saanud “mittarvestatud”.

Vanamõisa sõnul kehtib jätkuvalt sama muster, mis alati – tullakse eksamile igaks juhuks proovima, äkki õnnestub. Seda, kas juht on teooria omandanud, on näha ka sõidueksamil.

Eksamineerijad on piisavalt kogenenud, et saada aru, kas juht on alguses lihtsalt natuke närvis ja võivad lasta väiksemad vead ka läbi esimestel minutitel(ehk siis tehakse märkus) või tegelikult on teadmised puudulikud.

Kas 10 minutit parklaharjutuseks on palju või vähe?

Vanamõisa sõnul on 10 minutit väga pikk aeg ning ka numbrid kinnitavad seda. Kokku sooritatud 5583st eksamist vaid 127 ei mahtunud ajalimiidi sisse ning nendest omakorda 54 olid B-kategooria eksamid ja 61 rasketehnika.

Ka parkimisel on võimalik palju vigu teha. Paljud kas ei tea või ei mäleta, et näiteks kõnnitee äärde parkides ei tohi auto nina ega saba olla üle kõnniteekivi ääre, isegi kui see kedagi ei takista. See viga kajastubki ülemise tabeli esimeses reas.

Kõige olulisem on kuulata, mida öeldakse

Kõige kummalisemad on need vead või läbikukkumised, kus eksamit sooritav inimene ei kuula, mida talle öeldakse või siis autokooli õpetajad pole rõhutanud kuulamise tähtsust.

Vanamõisa ütleb, et eksamineerija annab alati VÄGA täpsed juhised, mida teha tuleb. Parklas võib enamjaolt valida suvalise parkimiskoha, aga mõni ei saa sellest aru ja leiab kõige keerulisema variandi.

“Ette tuleb ka seda, et eksamineerija sisuliselt ütleb ära, et hetkel ei ole kõik veel hästi ja küsib “Kas oled kindel, et harjutus on lõppenud? Kontrollida kindlasti ei taha? Oled kindel?” See on selgelt vihje, et tegelikult vist ei ole asjad hästi, aga eksamisooritaja on endas väga kindel ja tulemus ongi läbikukkumine.”

Kokkuvõtvalt võib öelda, et uus parkimisülesannete kord on hästi vastu võetud ja samm õiges suunas. Eksamile minejatele paneb Vanamõisa südamele, et katsetama pole mõtet minna. See tuleb alati välja, kui ettevalmistus on nõrk.

Õnnestunud eksami tagab ettevalmistus ja täielik “kohalolek” ehk siis eksamineerija kuulamine ja öeldust arusaamine.