Ametlikku käiku ei taha teine pool asjale anda, sest ta ei näe võimalust, et see midagi muudaks. Selgelt oli näha, et politseiniku õigluseseier oli punase peal ja edasi oleks lihtsalt sõna-sõna vastu. Aga äkki loo ärarääkimine aitab mõnel politseinikul korraks endasse vaadata ja mõelda, kas seda kõik on vaja?

Vanne ja eetikakoodeks

Avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkt 17 ütleb, et ametnik on kodanikega suheledes viisakas ja abivalmis. Politseiniku ametivanne sisaldab rida “Tõotan politsei ülesannete täitmisel rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult.”

See patrullpolitseinik, kes otsustas kasutada oma ametit, aega ja tööandja ressurssi selleks, et töödelda pool tundi naisjuhti sisuliselt olematu rikkumise eest, oli unustanud nii eetikakoodeksi kui ka ametivande. Eriti olukorras, kus juht ei eitanud oma süüd, ei otsinud õigustusi, tunnistas viga ja oli trahviga nõus.

Rikkumine, mille eest kinni peeti oli selline, mis mitte ühelgi moel ei ohustanud kaasliiklejaid ega juhti ennast. See ei olnud roolis telefoni kasutamine, see ei olnud “roosa foorituli” ega isegi 1 km/h kiiruseületamine. Tegemist oli vaid tehniliste formaalsustega.

Normaalsed naised ei tee nii

Lisaks isiklikule tutvusringkonnale, olen ma ajakirjanikuna kohanud mitmeid naisterahvaid, kellele päriselt meeldivadki autod. Nendega (võidu)sõitmine, tegelemine, remontimine ja ehitamine. Sellele patrullpolitseinikule see hinge ei mahtunud.

Politseiametnik otsustas kõigest hoolimata korraldada ülekuulamise koos retooriliste küsimustega “aga mis te arvate, mis siin valesti on?” Juht ütles kohe ära, et teab, mis on valesti ja ega seda hästi õigustada ei saa. Politseinikku see vea tunnistamine otseselt ei seganud ning saag käis edasi.

Aga edasi läks asi päris kraavi. Kui ametnik võitab endale õiguse hakata arvustama ja arvama, kas tütarlaps peaks üldse selle “meeste värgiga” ehk autondusega tõsisemalt tegelema, siis see on juba selge võimu kuritarvitamine. “Normaalsed naised ei tee ju nii,” otsustas politseinik arvata.

Kui kinni peetud juht ütles, et ta teab päris palju naisterahvaid, kes “selliste asjadega” tegelevad, vastas politsei, et nende autos on ta küll esimene selline.

Valige oma võitluseid

Nukker on see, et kõige selle juures istus kõrvalistmel naispolitseinik, kes ei lausunud sõnagi. Kas ta kiitis selle kõik heaks või kartis oma võimukat ja eriti mehist partnerit, ei tea.

Loo moraal? Kui politseinikud tahavad, et neil oleks päriselt hea maine, mitte “mendi” oma, siis choose your battles – valige oma võitluseid. 100% mitteohtliku pisirikkumise eest inimest pisarateni töödelda ei ole okei. Eriti, kui viimane kohe alguses tunnistas oma süüd.

Tee trahv, selgita olukorda ja mine oma tööpäevaga edasi. Teil jääb ju registrisse kõik alles ja kui inimene ei õpi, järgneb uus karistus. Võimupositsioonil olles süüdlase psühholoogiline töötlemine ei ole karistusmeetmena kuskil kirjas.

“Tõotan politsei ülesannete täitmisel rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult.” Mäletad seda lauset? See olukord oli kõike muud kui õiglane ja erapooletu.

Politsei kommentaar

Politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo talituse juhi Evelin Kääparini sõnul on säärane politseiametniku käitumine lubamatu, see ei ole kooskõlas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) põhiväärtustega ega ka politseiametnikele esitavate nõuetega.

“Taolistest juhtumitest tuleb julgelt teavitada PPA-d, sest tagasiside meie pakutavale teenusele on väga oluline. Ainult läbi selle, kui saame teadlikuks ebaõigest käitumisest, saame anda oma panuse, et edaspidi samalaadsed ebameeldivad sündmused ei korduks. Me kõik õpime oma vigadest ja PPA sooviks on olla maailma parim politsei, rakendades selleks erinevaid meetmeid (koolitused, õppepäevad, tõsised vestlused, vajadusel rakendatakse karistusi ametniku suhtes), et meie ametnikud käituksid õigesti ja õiglaselt,” ütles Kääparin.