Arvamus

Tarmo Tähepõld: ma olen näinud ilmutust ja see oli ilus!

Fotolavastus võõra ratta ja reedehommikuse Telliskivi tänavaga.

Viimane kui sõna siin on tõsi, sest ma olen ise seda näinud ja oma silmaga tunnistanud ja võin käsi “Pöidlaküüdi reisijuhil Galaktikas” seda vanduda. Liialdamist ei ole minu jutus mitte ning igaüks saab seda ilmaimet kaema minna, kui vihma ei saja muidugi. Kui sajab, siis ei ole seda nii hea kogeda ehk pealt näha. Vihm on selles mõttes jube tüütu.

Nad ütlesid, et see on võimatu. Nad ütlesid, et see kõik lõpeb pisarate, nutu ja verega. Nad ütlesid, et midagi tuleb ära keelata, piirata, ära võtta või sootuks sügavale tule- ja väävlijärve heita ühes Metsalisega, et see kunagi ei leiaks teed tagasi ilmarahva sekka.

Aga neil ei olnud õigus ja nad on eksiteel ja pimedusse langenud ja see juhtus eile, selle kevade kolmandamal suvisel päeval, kus kõik inimesed justkui vasikad on koplisse pääsenud. Suur külm ja suur taud on taandunud, mis on inimrahva hinged vabaduse, rõõmu ja külma mullijoogiga täitnud. Sellesama vabaduse keskmises punktis, suure ja võimsa Hipsterilinna pühitsetud tänavatel on inimesed kogunenud tähistama uue algust, kurjast pääsemist (loodetavasti…) ja veinipeekrid on täidetud kõige kiituseks.

Rahvas tantsib tänavatel, kõnnitakse suve ülistamiseks suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Emad lastega, isad emadega, noored armastajad, vanad ning väärikad. Justkui lõvi koos lambukesega tuhandeaastase rahuriigi piltidel. Tülisid ei ole ja kõik see toob meelde õndsa Pätsu-aja, kus tänaval liiguti valsisammul, valgusfooris oli seitse tuld ja nõgeste otsas kasvasid õunad.

Imede ime!

Ja siis ma nägin seda. Imet, mis kõige selle keskel tundus nii loomulik ja naturaalne. Telliskivi uulitsal mahtusid kõik koos ära! Jalutajad koos jalgratturitega, autod koos kiiremate jalgratastega, rulad ja lapsevankrid. Ja elektritõuksid. Väga palju elektritõukse! Nagu päriselt, väga palju. Nad kõik olid seal ja koos ja keegi ei sõitnud kellelegi otsa ja keegi ei lükanud kedagi ümber ja keegi ei vihanud kedagi.

Ja see on tõsi, nii nagu mina neid sõnu siin kirjutan. Läbisin seda tänavat kaks korda nendesamade Metsalise käsilastega Gog ja Magog* ja olin selle ime tunnistajaks.

Tunnistagem Reidi tee jalakäijate ala, tunnistagem Soo ja Telliskivi tänavat. See päriselt võiks toimida, härrad Vabaduse templist. Jätkem maastur ja autojuht ning tulgem seda imet oma silmaga vaatama!

*Tuul ja Bolt

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.