Näiteks 13. septembri ööl sai 100 kilomeetrit laadida vähem kui euroga. Et mitte õigeks tunniks äratuskella panna, on mõistlik kasutada tarka laadimislahendust, mis vajaliku koguse energiat parimatel tundidel ise autosse laeb.
Pikema perioodi keskmisena näitavad arvutused, et fikseeritud elektripaketti kasutades on elektriauto „tankimine“ diisel- või bensiiniautost kaks-kolm, targa laadimise juures isegi kuni viis korda odavam. Ööpäeva sees võivad laadimiskulude erinevused madalaima ja kõrgeima hinna vahel olla lausa mitmekümnekordsed. Lisaks tuleb silmas pidada, et elektriauto hoolduskulud on eeskätt vähemate kuluosade tõttu oluliselt väiksemad.
Kõrgem järelturu hind
Arvestades elektriautode praegust suhtelist vähesust ja sisepõlemismootoriga sõidukite väljapuksimist, hoiavad elektriautod ka järelturul hästi hinda. Eestis küll vastav võrdlus puudub, kuid Ameerika Ühendriikides olid näiteks juulis aastases võrdluses 1-5 aastat vanad elektriautod tänavu lausa 54% kallimad. Muret, et elektriautot järelturul müüa ei õnnestuks, ei ole kohe kindlasti.
Pigem näitavad numbrid ja inimeste tagasiside seda, et oma elektriautost ei raatsita loobuda või kui, siis ainult uuema elektriauto vastu. Arvestades Eesti turu mahtu, on selline orgaaniline juurdekasv mõistagi aeganõudev. Seepärast tuleks elektriautode omandamist toetada, aga mitte eeskätt neid osaliselt kinni makstes, vaid soodustades tarkade ja mugavate laadimisvõimaluste levikut.
Eesti on nimelt sisuliselt ainuke riik Euroopas, kus puuduvad püsivad elektriauto omandamist soodustavad meetmed. Kuigi riik on lubanud jätkata ostutoetustega ja särtsusõidukite koguarvule avaldab see kindlasti soodsat mõju, tekib autoturul olukord, kus elektriauto ostmist lükatakse edasi seni, kuni järjekordne toetusmeede avaneb.
Toetused peavad keskenduma laadimisvõimalustele