Elektriautod

Ekspert selgitab: elektriautode parema kiirenduse taga ei ole pelgalt suurem võimsus

Uus Kia EV6 suudab pereautona kiirendada 0-100 km/h alla 4 sekundi.

Rubriiki toetab

Üks argument, millega elektriautosid esile tõstetakse on nende kiirendusvõime, mis esmakordselt elektriautode rooli istuvaid juhte tihti üllatab. Mis paneb elektriautosid kiiremini ja sujuvamalt kiirendama ning mida see autojuhtidele annab?

Selleks, et mõista, miks elektriauto dünaamilised näitajad võivad olla paremad kui sisepõlemismootoriga autol, on esiteks oluline teada, kuidas elektrimootor töötab. Ehkki elektri- ja sisepõlemismootorid mõlemad arendavad auto liikuma panemiseks vajalikku võimsust, siis nende tööpõhimõte on tegelikult väga erinev.

„Elektrimootori ehitus on sisepõlemismootorist väga erinev. Elektrimootor toodab väga suurt pöördemomenti juba väga madalatel pööretel. Võib öelda, et käivitudes tekitab see kohe maksimaalse pöördemomendi. Sisepõlemismootor aga suudab suurt pöördemomenti arendada piiratud pöörete vahemikus,” ütles Pärnu Kutsehariduskeskuse autoeriala õpetaja Priit Auväärt.

Spetsialist lisas, et oluline on ka see, kuidas mootori võimsus veoratastele edastatakse. Selles aspektis on elektriautod juba põhimõtte poolest sisepõlemismootorist tunduvalt paremad.

Märksõna on pöördemoment

„Sõidukites kasutatav veomootor peab töötama väga erinevates režiimides: kohaltvõtul, mäest üles sõidul, madalal kiirusel sõidul, möödasõidul ning kiirtee sõidul. Nendest viiest mootori põhiülesandest neli on seotud pöördemomendiga: kiirendamine, kohaltvõtt, möödasõit, madala kiirusega sõit,” lausus ta.

„Sisepõlemismootoriga autodel on käigukastid, kus erinevate käikude sisselülitamisega hoitakse mootori pöörete vahemikku optimaalsena ülekandearvu muutustega. Elektrimootor suudab aga maksimaalset pöördemomenti välja anda praktiliselt kohe, kui ta tööle hakkab. Seetõttu ei ole vaja tavapärast käigukasti.

Muidugi nõuab jõuülekanne diferentsiaale, kuid käigukast ise on väga lihtne. Elektrisõidukitel puudub ülekandes isegi tagurpidi käik – selle jaoks pannakse mootor lihtsalt tagurpidi tööle. Kuna puuduvad keerulised käigud, on kogu süsteem tunduvalt tõhusam, sest energiat läheb vähem kaduma ja see aitab kindlasti dünaamilistele omadustele kaasa,” selgitas Auväärt.

Samuti tõi ta välja veel ühe elektriauto eelise: uuemad ja moodsaimad seitsme-, kaheksa- või isegi üheksakäigulised automaatkäigukastid vahetavad käike küll mõne kümnendiku sekundiga, kuid elektriauto ei pea seda üldse tegema. Seega on kiirendus veelgi ühtlasem ja sujuvam.

Elektriautode silmatorkavast kiirendusest saab veelgi enam aimu, kui võrrelda kahe erineva ajamiga autot. Kia uue elektrilise kompaktse linnamaasturi perekonna kõige võimsam EV6 GT kiirendab 0-100 km/h kõigest 3,5 sekundiga. See on võrdne 3-liitrise kuuesilindrilise bensiinimootoriga ja kaheksakäigulise automaatkäigukastiga sportsedaaniga BMW M3 Competition xDrive. Samas on Kia akude tõttu lausa 300 kg raskem, aga samas ruumikam.

Erinevad omadused sobitatakse kokku

Elektriautode särtsakuse ja märkimisväärse kiirenduse juures tuleb ka tähele panna, et erinevalt sisepõlemismootoriga sõidukitest ei pea suurema jõudluse saamiseks ohverdama praktilisust.

Isegi väiksemad elektriautod nagu Volkswagen e-UP! või veidi suurem Kia Soul EV suudavad pakkuda autojuhile pea kõike, mida autolt oodatakse – tavaliikluses sujuvat ja mugavat sõitu, aga ka kohest kiirendust möödasõitudeks või kohalt liikuma hakkamiseks.

Kui sisepõlemismootorite puhul tuleks silmatorkava kiirenduse saavutamiseks suurendada mootori töömahtu ja seega ka mootori füüsilist suurust, siis elektriautode puhul on seda kõike võimalik saavutada ilma uute keeruliste komponentideta või mootorite füüsilist suurust muutmata.

Ka pole elektriautode puhul linnasõidul vaja reeglina nii palju piduripedaali kasutada, kuna elektriauto hakkab vabalt veeredes mootoriga pidurdama ja seda pidurdusenergiat tagasi akusse salvestama.”

Vähem komponente, rohkem vabadust

Kuna elektrisõidukil puuduvad mitmed tavasõiduki komponendid (sisse- ja väljalaskesüsteem, õlitussüsteem jne) on nendes ruumi rohkem ja disainimisel piiravaid asjaolusid vähem. See omakorda teeb uute disainijoonte ja võimaluste kasutamise lihtsamaks ning elektrilised autod saavad seeläbi võistelda nii mõnegi sportautoga just muljetavaldava välimuse ning soorituse poolest.

Niisamuti on elektriautode loomise juures mõeldud ka veoskeemidele, kuna uut tüüpi mootorite rakendamisel võib vaadata esi-, taga- või nelikveo juurest kaugemale. Pärnu Kutsehariduskeskuse autoeriala õpetaja Priit Auväärti selgituste järgi on ainuüksi esiratta veoga hea kiirenduse ja haardumise saavutamine raskendatud, seevastu on läbi tagarataste jõudu edasi kandes veojõud ja haardumine oluliselt paremad, kuna tagumistele ratastele langeb tavaliselt rohkem raskust.

Seetõttu kinnitatakse tihtipeale sportlike elektriautode tagaratastele ühe suure elektrimootori asemel kaks väiksemat, neile pakub tuge esirattaid vedav mootor. Sõidukid reageerivad käsklustele kiiremini, pakkudes seeläbi paremat ökonoomsust ning ka dünaamikat.

„Kõiki rattaid korraga vedades kasutatakse mootori veopotentsiaali paremini, kuna sõiduk on siis teega kõikide rataste kaudu otseselt kontaktis. See ei tähenda, et veojõud kahekordistub, kuid võimalik on saavutada umbes 30 protsenti paremaid tulemusi,” rääkis Auväärt.

Artiklit toimetas Tarmo Tähepõld.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.