Elektriautod

Elektriautode omanike jaoks läheb suursaarte külastamine mugavamaks

TS Laevadele kuuluv parmlaev.Foto: Scanpix.

Juba kümme aastat tagasi paigaldati Rohuküla ja Virtsu sadamatesse elektriautode laadijad. Vahepealse aja jooksul ei ole neid kaasajastatud ehk laadimisvõimsust lisatud ega paigaldatud Euroopa standardile vastavat CCS otsikut, mis võimaldaks ülikiirlaadimist. 

Kuid see on peagi muutumas. Praeguseid laadijaid opereeriv Enefit Volt plaanib laadijad juba lähiajal kaasajastada ning elektriautode omanikele on mõelnud ka suursaarte vahelist praamiühendust pakkuv TS Laevad.

Heltermaa, Kuivastu, Virtsu ja Rohuküla sadamaid haldav Saarte Liinid mõtleb samuti võimalike lahenduste peale, millena ühest näevad nad sadamatesse elektriautode jaoks eraldi ooteala loomist. 

Sadamates saab hakata elektriautosid ülikiirlaadima

Täpselt kümme aastat tagasi sai Eestist esimene riik maailmas, mis rajas üleriigilise elektriautode laadimisvõrgustiku. Sellest ajast saadik terve Eesti olnud kaetud nii-öelda ELMO külmkappidega, kust on saanud kiirlaadida Jaapani standardit (ChaDeMo) toetavaid autosid. 

Kuid ajad on edasi liikunud ning nüüd liiguvad teedel peamiselt Euroopa standardile (CCS) vastavad sõidukid, mis vajavad ülikiirlaadimiseks teistsugust ühendust. Enefit Volti äriarendusjuhi Kert Pääbo sõnul plaanib ettevõte järgmise aasta jooksul uuendada Virtsu laadimispunkti asendades olemasolev laadija CCS laadijaga. 

“Praegu saab seal kiiresti laadida Jaapani ehk CHAdeMO standardiga elektriautosid. Rohuküla-Heltermaa suunal on praegu kõigile elektriautodele sobiv kiirlaadija Haapsalu kaubamaja juures ja Hiiumaal Käina Coopi juures. Arendame oma avalikku laadimisvõrku pidevalt ja koostöös partneritega loodame seda lähiaastail täiustada ka Hiiumaa ja Saaremaa suunal,” lisas ta. 

Praamiühendust pakkuva TS Laevad juhatuse liikme Guldar Kivro kinnitusel on nemadki mõelnud elektriautode omanike peale analüüsides võimalusi ning jõudnud seisukohale, et elektriautode laadijaid praamide pardale hetkel ei ole mõistlik paigaldada.

“Esiteks, see ei oleks roheline lahendus, kuna toodame kogu energia diislist, teiseks on kohapeal diislist toodetud energia väga kallis. Samuti ei luba reeglid üle 5kW võimsusega elektriühendust teha ilma elektrimehaaniku kohal olemiseta, ehk siis iga ühenduse peaks tegema elektrimehaanik,” seletas ta.

Ühtlasi märgib Kivro ära, et laadimist vajavate autode sorteerimine piiratud sadama-alal ning lühikesel laeva laadimisajal läheks keeruliseks. Samas tunnistab ta, et hetkel sadamates olevad laadijad on vanad ja vajavad väljavahetamist, seetõttu on TS Laevad teinud laadijate uuendamise osas ettepaneku sadamaid haldavale Saarte Liinidele. 

Sarnaselt eelkõnelejatega kinnitab Saarte Liinide taristuosakonna juht Jalmar Jõksi, et nemadki soovivad tänapäevaseid lahendusi pakkuda ja seetõttu mõeldakse elektrisõidukitele parvlaevasadamate kaasajastamisega seoses. 

“Oleme esimesena ette võtnud Kuivastu sadama detailplaneeringu koostamise, mille raames vaatasime üle ka sadama ooteala suurendamise võimalused. Antud planeeringu koostamise käigus tekkis idee, et elektrisõidukitele võiks kavandada eraldi raja sõidukite ootealale, millele liinioperaator saaks müüa laadimisvõimalusega sõidukipileteid ning neid sõidukeid saaks (üli)kiirlaadijatega laadida parvlaevale sõiduvõimaluse ootamise ajal,” tõi ta ühe mõtte välja. 

Jõksi väitel on samasugust suulist tagasisidet nad saanud ka Rohukülast, kus kliendid on küsinud, kas ootealal oleks võimalik laadimist teostada. Lisaks suursaarte külastamiseks mõeldud sadamatele kuulub ettevõttele veel teisigi sadamaid üle Eesti. Nendegi puhul on Jõksi kinnitusel projekteerimisel ja ehitamisel arvesse võetud elektrisõidukite laadimispunktide perspektiivseid väljaehitamisvajadusi rajades laadimistaristu jaoks ära maa-alused kaablikanalisatsioonid.

“Täna ei ole see veel võimalik, aga tulevikus tuleb see võimalus ilmselt luua, kui elektrisõidukite arv kasvab veelgi. Seega võib teha väikese järelduse, et elektrisõidukite laadimissoov sadamas eksisteerib, aga selleks ei soovita kulutada eraldi aega vaid soovitakse laadimist teostada niiöelda tavatoimingute käigus,” lisas ta. 

Siiski tõdeb ta, et väga konkreetseid ja kuupäevalisi elektrisõidukite laadimistaristu arendusplaane ei saa veel täna välja öelda, kuna sadam on olnud seni koht, kus elektrisõidukeid veel massiliselt ei soovita laadida ning olemasolev laadimisvõimekus on (häda)vajaduse katnud. 

“Tagasihoidlikku nõudlust võib selgitada ka sellega, et uue põlvkonna elektrisõidukid on võimelised läbima vahemaid Eesti piires ilma vahepealsete laadimisteta, laadimisvajadus tekib sihtkohas,” tõi Jõksi välja. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.