Elektriautod

Elektrilise tarbesõiduki soetamine taandub tegelikult väga lihtsatele arvutustele

Kaks Leedu ajakirjanikku sõitsid hiljuti elektrikaubikuga Rovaniemist Leetu, mis ilmselt ei oleks selle sõiduki tavakasutus.

Rubriiki toetab

Ehkki uute elektriautode müük ei edene Eestis nii hoogsalt kui Lääne-Euroopa riikides, võib juba meiegi teedel silmata üha enam elektriajamiga tarbesõidukeid. Elektrimootoriga kaubikud on mudelivalikus juba paljudel autotootjatel ja ehkki sellise auto soetamine eeldab suuremat alginvesteeringut, on sellel pikas perspektiivis mitmeid eeliseid.

„Elektriautode olemasolu ei üllata Eestis enam kedagi,“ arvab Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autoeriala õppejõud Priit Auväärt. „Inimesed on need omaks võtnud ja elektriajam kui selline ei tõmba enam eraldi tähelepanu. Uue ja positiivase trendina võib esile tõsta hoopis seda, et nüüd on elektriautode vastu hakanud huvi tundma ka ettevõtjad.“

Madalamad ülalpidamiskulud tõmbavad tähelepanu

Ehkki Eestis pole seatud eesmärke üleminekuks elektriautodele, on Euroopa Liidu võetud rohepöörde alane kurss vääramatu ning elektriautodel on viimases oluline roll. Lisaks võivad elektriautod pakkuda tuntavat säästu – eriti suurtes asumites –, sest elekter on vedelkütusest odavam – ka kõrgendatud hindadega ajal –, pangad pakuvad autot ostes soodsaid tingimusi ja autode hooldus on vähem kulukam.

„Ettevõtjate jaoks on selliste sõidukite soetamine vaid arvutuste küsimus,“ jätkab Auväärt. „Ehk milline sääst nende soetamisega pikas perspektiivis kaasneb. Aga arvutusi tasuks teha ka sõiduulatuse osas, mida enamasti kõige rohkem peljatakse. Kaardistage oma vajadused, millised vahemaid te igapäevaselt läbite ja autasuks saate palju vaiksema ning mugavama auto.“

Hiljutine Peugeot’ tellitud uuring tõdes kokkuvõttes, et neli tarbesõiduki kasutajat viiest sõidavad päevas alla 200 kilomeetri. Ja kuna Eesti linnad on võrreldes Lääne-Euroopa suurte asumitega üsna väikesed, võib eeldada, et meie igapäevased tegevusraadiused on uuringus osalenute omast veel väiksemad. Vahest isegi alla 100 kilomeetri.

Mis tähendab, et meie vajadusi suudaks täita tänasedki akutoitel tarbesõidukid. Peugeot e-Expert suudab läbida ühe laadimisega 330 km (WLTP) ja kiirlaadija abil saab akuplokk 80% ulatuses täidetud 45 minuti jooksul. Erakasutusse mõeldud Wallbox-laadimisjaamaga (7,4-, 11- või 22 kW) kulub aga auto 75 kWh mahutava akuploki laadimiseks 9-12 tundi. Talvine reaalsus ja koormaga sõit vähendab seda maksimaalset sõiduulatust muidugi väga oluliselt, aga reaalne võiks siiski ulatuda üle 200 km.

Miks mitte ka väikeettevõtjale?

Elektriauto muudab kalliks energiasalvesti, mistõttu teeb väiksemate läbisõitude korral ostu tunduvalt soodsamaks väiksema mahutavusega akuplokk, mis paigaldatud väiksema kaubiku keresse.

„Ettevõtjad ei hakka kasutama avalikke laadimispunkte,“ arvab Priit Auväärt. „Nemad paigaldavad ettevõtte territooriumile oma laadijad, mille abil saab sõidukeid neile sobival ajal energiaga varustada. Lisaks ajasäästule võidetakse niimoodi ka rahas, sest laadimise saab sättida ajale, mil energia on soodsam. Nagu näiteks öine elekter.“

Viimaste kuude jooksul on elektri hinnad meeletult kasvanud ning on täiesti mõistetav, et see on paljusid inimesi ja ettevõtteid pannud mõtlema ka elektriauto tasuvuse peale. Teatavasti on üheks elektriautode eeliseks alati olnud nende soodsam “tankimine”, kuna elekter on reeglina vedelkütustest odavam.

On tõsi, et hinnatõusust ei ole mõjutamata jäänud ka elektriautode omanikud. Kodune või laohoone juurde paigaldatud seinalaadija tarbib elektrit nagu iga teine seade ning kui elektri hind tõuseb, siis koos sellega kasvab ka auto laadimise hind. Erinevalt elektriküttest või teistest elektriseadmetest saab elektriauto laadimist ajastada siiski ajale, mil tarbimine on soodsam – tihtipeale öösel.

Kõrgemate elektrihindade valguses võib isegi juhtuda, et seinalaadijast odavam on laadida oma autot mõne teenusepakkuja juures. Samuti tasub arvestada, et võrreldes bensiini, diisli või maagaasiga sõitvatest masinatest on elektriautoga isegi kõrgema elektrihinnaga oluliselt soodsam sõita. Kuigi võib esineda hetki, kus elektri hind on üüratu, siis ka lühikese perioodi peale taandatuna on kogukulud odavamad. Ei tasu ka unustada, et elektrihindade kõrval on tõusnud ka teiste kütuseliikide maksumus.

Kas kesklinn on edaspidi elektriautode päralt?

Paljudes Euroopa linnades on tänaseks loodud „heitmevabad tsoonid,“ ja kui midagi sarnast otsustatakse luua meiegi asumites, muutuvad elektriajamitega tarbeautod mitmete ettevõtete jaoks möödapääsmatuks. Nimetatud tsoonidesse pääseb vaid elektriajamit omavate sõidukitega ja viimaste populaarsust võivad kasvatada riigipoolsed toetused.

„Eesti on elektriautode laadimistaristu ja ostutoetuste osas Lääne-Euroopast selgelt maas, aga enamasti jõuavadki olulised muutused meile tuntava viitega,“ jätkab usutletav ekspert. „Täna on minu hinnangul elektriautode populaarsust piiravateks teguriteks eeskätt hõre laadimisjamade võrk ja niisuguste sõidukite kõrge hind.“

Kaks tegurit, mis on kiires muutumises

Laadimisjaamade võrk areneb aga Eestiski usinas tempos ja kindlasti on paljudele silma jäänud uudised, mille kohaselt avati siin-seal jälle mõni uus võimsa kiirlaadijaga varustatud laadimispunkt. Ostutoetusi meil praegu ei ole, ent mullu toetati elektriautode ostu 5000 euroga ja kliimaalaseid kokkuleppeid silmas pidades võib arvata, et neid meetmeid pakutakse tulevikuski.

Täpset toetuskava pole veel avaldatud ja seepärast soetavad ettevõtted selliseid sõidukeid kas mainekujunduslikel eesmärkidel või ülesannete täitmiseks, mis eeldavad tihedate peatustega linnasisest „siblimist,“ mille korral pole ühe laadimisega saavutatav suur tegevusraadius esmatähtsal kohal.

Toimetas Tarmo Tähepõld.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.