Elektriautod

Jüri Luud: tulevikuauto kütuseks on elekter ja meil tuleb sellega kohaneda

Target Zero 2019 konverentsi korraldaja Jüri Luud.

Rubriiki toetab

100% elektriline
Peugeot e-208 peagi siin
Vaata www.peugeot.ee

Jüri Luud on elektrimobiilsuse konverentsi Target Zero 2019 peakorraldaja.

Rahvusvahelise autotööstuse informatsiooni- ning analüüsiettevõte JATO on avaldanud, et autotööstuste trahvisummad Euroopa Liidu CO2 emissioonipiiramise eesmärkide täitmisel võivad ulatuda 34 miljardi euroni aastas ja et nii mõnigi autotootja peaks praeguse mudelivaliku juures maksma 2021. aastal iga müüdud auto pealt trahvi enam kui 2000 eurot. Näiteks Volkswagen Group kaotaks sel viisil kolmveerandi oma kasumlikkusest.

Musta stsenaariumi vältimiseks on pea kõik tootjad teinud tublit tööd elektriautode arendamisel ja turule toomisel. Euroopa mõttekoda “Transport and Environment” ütleb oma raportis, et aastal 2021 toovad autotootjad müügile enam kui 200 elektriautot ja aastaks 2025 peaks üle Euroopa olema elektriautode osakaal müügis vähemalt 20%. Hea illustreeriva graafiku leiab siit.

Auto tangib seal, kus pargib

Niisiis autotootjad on otsustanud, et tulevikuauto kütuseks on elekter ja seega tuleb paljudel meist varem või hiljem sellega tahes-tahtmata kohaneda. Elektriautode levik muudab nii kasutaja kui ühiskonna toimimist märkimisväärselt.

Elektriauto praktiliselt ei vaja tanklat. Elektriautot “tangitakse” seal, kus ta pargib – kodus või töökohal, aga ka kaubanduskeskuste parkimismajades. Kui lihtne selline muutus oleks?

Esimese murena tulebki kohe mängu elektrivõimsus. Tänane jaotusvõrk on projekteeritud ja välja ehitatud ajal, mil ei osatud ette näha elektritarbimise märgatavat kasvu – pigem on seni kasutusele võetud uued tehnoloogiad voolutarbimist vähendanud (näiteks LED-valgustus jne).

Kui kaasaegses kortermajas soovib elektriauto individuaalset lahendust 10% parkimiskohtadest, siis seda ei võimalda hoone peakaitse tugevus. Peakaitset saab mõnevõrra muidugi suurendada aga see lükkab probleemi järgmisse võrgu osasse – kaablisse, alajaama (seal saavad kokku erinevate majade kasvavad võimsused) ja nii edasi.

Magalarajoonides suurem probleem

Tegelikkuses lisandub võimsuse probleemidele ka asjaolu, et laadijate füüsiline paigutamine on üldjuhul pigem keeruline, kuna nendega pole maju ja parkimiskohti kavandades arvestatud. Tõsi, uuemates kortermajades, kus on isiklikud parkimiskohad, on laadija paigaldamine siiski võimalik aga vanemates, nö. magalamajades on see peaaegu lahendamatu ülesanne.

Eelnevast järeldame, et uued planeeritavad hooned tuleks kavandada teistsugustest eeldustest lähtuvalt. See kehtib nii elu- kui ärihoonete kohta. Kas uued planeerimisstandardid on olemas? Kas nendest on teadlikud nii hoonete tellijad, planeerijad, ehitajad?

Vastus on ei – selliseid uusi standardeid ei ole ja nii arvestab elektriautode lisandumisega vaid mõni üksik eesrindlik arendaja.

Mis saab ühistranspordirajast ja tasuta parkimisest?

Täna kehtiv liiklusseadus lubab elektriautoga sõita ka ühistranspordirajal. Elektriautode arvu plahvatuslik kasv võib ühissõidukirajad ummistada. Kas meil on olemas analüüs, kui suur peab särtsuautode kontsentratsioon liikluses olema, et ühissõidukirajad neist vabastada? Ei ole sellist analüüsi.

Elektriautot saab täna Tallinna kesklinnas tasuta parkida. Kui palju peab parkivaid elektriautosid linna tekkima, et saamatajääv parkimistulu linna rahakotile valusalt mõjuks? Keegi ei oska öelda, eks siis vaatame kui probleem tekib.

Elektriautodele üleminek muudab paljude ettevõtete äri. Nii on näiteks tanklasse on autojuhtidel asja üha vähem – tangitakse ju kodus või tööl. Tõsi, tanklatel ongi ehk kütuse asemel kasumlikum müüa kohvi ja hotdoge kuid miks peaks autojuht nende järele just tanklasse sõitma.

Kinno ja kauplusesse läheb elektriautojuht sinna, kus ta saab oma parkivat autot soodsalt laadida. Kullerfirma, kellel sõidavad kümned kaubikud kaupu vedades mööda linna, peab ümber kujundama oma marsruudid, looma laadimisvõimalused jne.

Neid asju peab arutama juba enne revolutsiooni

On kindel, et elektriautode lai levik mõjutab nii tänavapilti kui paljude inimeste ja asutuste elu ja tegemisi. Kuna praegu tundub see juhtuvat kuskil kauges tulevikus, siis tegelikkuses toimub see kiiremini kui me arvata oskame. Nagu iga suurem muutus ühiskonnas, tekitab ka elektriautorevolutsioon nii muresid kui võimalusi. On aeg neist asjadest avalikult rääkida ning leida ühiskonnale vastuvõetavad lahendused.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.