Kuid peamine eesmärk oli luua olukord, kus võimalikult paljudel töötajatel ei tekikski vajadust soetada endale isiklik auto. „Igapäevaseks liikumiseks kasutaksid nad jalgratast, elektritõukerattaid või ühistransporti ning kui vajavad erasõitudeks autot, saaksid selle võtta kontori juurest,“ rääkis Männisalu.

Kui arvestada kõiki püsi- ja muutuvkulusid, kujuneb Telias elektriautode kilomeetri hinnaks 18 senti, mis on võrdväärne bensiinimootoriga autodega. „Elektri kulu kilomeetri kohta on vaid 4 senti,“ kinnitas Männisalu.

Kui kiiresti elektriauto tasuvaks muutub?

Eesti Energia transporditeenuse juhi Mango Orase sõnul on nende kontsernil 430 autot, millest 32 elektrilised. Ülejärgmise aasta lõpuks on elektriautode osakaal kasvanud veerandini kogu autopargist.

„Hakkasime elektriautodega katsetama 2013. aastal. Toona arvutasime, et elektriauto osutub ettevõtte jaoks tasuvaks siis, kui aastane läbisõit on 27 000 kilomeetrit. Täna on see kasumlik ka juba 22 000 kilometraažiga,“ selgitas Oras.

Kui sisepõlemismootoriga auto kilomeetri hinnast moodustab sõiduki omahind 50%, kütusekulu 43% ja hooldus ning kindlustus 7%, siis elektriautol on ostuhinna osakaal 70% ning elektrikulu 25%.

„Elektriauto eeliseks on see, et ta hoiab hinda paremini. Realiseerimisel on elektrisõiduki jääkväärtus sisepõlemismootoriga sõidukist 10-15 protsenti kõrgem,“ tõdes Oras. Eesti Energia uuendab autosid iga viie aasta takka.

Kulud suurenesid, aga vähe

W.EG. Eesti juhatuse liikme Silver Aiaste sõnul ei maksa karta elektriautode kulusid. W.EG. Eestis olid ettevõttesse ostetud elektriautod analoogsetest bensiinimootoriga autodest ligi kaks korda kallimad. Kui aga arvestada kütuse, hoolduse, kindlustuse ning intressimaksete ja erisoodustuse väiksemat kulu, suurenesid autopargi igakuised väljaminekud marginaalselt.

„Meie ettevõttes on investeering elektriautodesse ennast ära tasunud. Kuna W.EG. Eesti põhitegevus on elektrimaterjalide müük, siis oli igati loogiline, et laadijaid müüvad müügimehed sõidavad ka ise elektriautodega. Pärast seda on müügitulemused kasvanud ja töötajad ei ole avaldanud ka soovi autosid vahetada,“ rääkis Aiaste.

Auve Tech nõukogu esimehe Taavi Rõivase sõnul on ühiskonnas elektriautodega seotult väga palju ebaadekvaatseid hirme ja müüte. „Mina olen elektriautoga sõitnud kaks aastat ega plaani minna tagasi sisepõlemismootoriga sõidukitele. Saan elektriautoga kõik sõidud tehtud, kuid tuleb tunnistada, et avalik laadimisvõrgustik on Eestis kehv,“ ütles Rõivas.

Aga laadimine?

Eesti registris on praegu umbes 3300 elektriautot ning 2030. aastaks prognoositakse 100 000 sõidukit. Enefit Volt äriarendusjuhi Kert Pääbo sõnul on praegu meie avalikus ruumis kokku 400 laadijat ning seitsme aasta pärast peab neid olema 10 000. Elektriautode omanike seas läbiviidud küsitlused näitavad, et 70% neist laeb autot kodus. Kuid on ka neid, kes kasutavad üksnes avalikku laadimistaristut.

„Inimesed muretsevad elektriautode puhul enim nende sõiduulatuse pärast, kuid enamus neist sõidavad päevas maksimaalselt 50-60 kilomeetrit. Selleks piisab kodus paaritunnisest laadimisest. Kodune laadija koos paigaldusega maksab praegu 2000 eurot,“ rääkis Pääbo.