Pahviks lööb 1914 hj ja 412 km/h hüperauto kiirendusvõimega. Viimast võiks ka ebamaiseks pidada. 100 km/h alistub 1,97 sekundiga, mis on pigem ootuspärane. Hullumeelne on see, et pöörane kiirendus kestab ka sealt edasi: 0–160 km/h käib 4,3 sekundiga, 0–300 km/h 9,3 sekundiga. Viimane tulemus oleks igati adekvaatne 0–100 km/h ajana ka aastal 2021, kuid Nevera saavutab sama ajaga „kolmsada“.

Kes rohkem kiirendusvõistlustega kursis, neile teadmiseks, et ameerikalik neljandikmiil alistub Rimacile 8,6 sekundiga ehk lühema ajaga kui ühelgi teisel seeriaautol. Rimac Nevera laadseid kiirendusaegu on viimastel aastatel lubanud teisedki tootjad, kuid enamasti on need lubadusteks jäänudki.

Vägivaldne kiirendus

Rimac andis esikmudelit kohe proovida ka valitud ajakirjanikele, kes said Nevera vägivaldses kiirendusvõimes ise veenduda. Ühtlasi sündis proovimise käigus ülal viidatud 8,6-sekundiline neljandikmiili aeg, horvaatlased ise olid varem saavutanud 8,7 sekundit. Tuhandehobujõuline Ferrari SF90 paistis kiirendusduellis Nevera kõrval igatahes lootusetult aeglane, päris kindlasti jääks Rimacile alla ka 1500-hobujõuline Bugatti Chiron (0–300 km/h 13,6 sekundiga).

Ebamaise kiiruse taga on omapärane elektrivedu. Hiigelsuur vedelikjahutusega aku asub sõiduki kesktunnelis ja sõitjate selja taga ning mahutab 120 kWh elektrienergiat, seega umbes kahe tavalise elektriauto jagu. H-tähe kujuline aku mängib olulist osa ka kandmikus, lisades süsinikplastist monokoki jäikusele omalt poolt enam kui kolmandiku.

Neli elektrimootorit toodavad kamba peale 1914 hj ja 2360 Nm ning igaüks veab ühte ratast. Säärase jõuvaru korral osutus arusaadavalt kriitiliselt tähtsaks momendijaotus ratastele, mistap loobuti tavapärasest stabiilsus- ja veojõukontrollist. Rimaci nelikvedu kannab indeksit R-AWTV 2 ja võimaldab väidetavalt täielikku ja hetkelist kontrolli igale rattale mineva veojõu üle. Arvutused momendijaotuse muutmiseks käivad 100 korda sekundis, et vedu oleks kõikidel puhkudel optimaalne.

Teisalt saab juht momendijaotust ka ise valida, pannes Nevera soovi korral tagaveolisena driftima või sõitma kas või esiveolisena – tehnika seda igatahes võimaldab.

Huvitava innovatsioonina toob Rimac välja veel pidurdussüsteemi, mis võimaldavat rohkem regeneratiivpidurdamist kui ühelgi praegusel elektriautol. Piduripedaalile vajutades toimub pidurdamine nii hõõrdpiduritega kui ka elektrimootoritega, kuid sõltuvalt aku, jõuallikate ja pidurite hetkeseisust.

Akutäiega 550 kilomeetrit

Näiteks käib pidurdamine suures osas piduriketastega, kui aku on üle kuumenemas; teisalt pidurdatakse rohkem regeneratiivselt, kui süsinikkeraamilised pidurikettad peaks liiga kuumaks minema. Igatahes toimub kogu see keerukas tegevus tagaplaanil ja juhile täiesti märkamatult.

Kuna lubatakse enam kui 400 km/h tippkiirust, pruugitakse arusaadavalt aktiivaerodünaamikat, mis tähendab liikuvaid detaile, näiteks on eraldi liigutatavad tagatiib, difuusor, põhjaalused klapid ning isegi esikapott. Sedasi saab juht nupuvajutusel valida suurema surujõu või väiksema õhutakistuse vahel. Viimane toetab lisaks tippkiirusele ka sõiduulatust. Igatahes lubab Rimac akutäiega kuni 550 kilomeetrit.

Kokku ehitatakse 150 Neverat, kõigil firma asutaja Mate Rimaci autogramm. Iga tellija saab auto oma soovi järgi sisustada ja varustust valida, sedasi et ei sünniks kaht samasugust autot. Kas kaks miljonit eurot on neto- või brutohind, pole esialgu teada. Kõigile peale 150 inimese maakeral pole sel teadmisel ka mingit vahet.