Samuti ei hakka ma juba kulunud “elektri autodes puudub tõeline emotsioon” trummi taguma. Olen nõus, et igale autoentusiastile meeldib seda löökriista valjult ja pidevalt lüüa, kuid paljud on siiski langenud sportlikke elektriautode hämmastavate kiirendustulemuste ees. Sest, kui miski on nii jaburalt kiire, siis ilmselgelt on ka seotud elevus ja kõrge pulss.

Kiirendus, kiirendus, kiirendus ja mis veel?

Elektriautode peamine trump on see sama pöörane, peaaegu, et iiveldama ajav kiirendus. See on nagu rusikahoop makku professionaalselt poksijalt – saad kõik korraga kätte, nüüd ja kohe. Ei ole mingit edasist ootust ega erinevate sisepõlemismootorite isikupära, mis võiks järgmised käiguvahetused muuta erinevaks igal autol.

Sul on kaks pedaali, pressi seda parempoolsemat ja hoia roolist tugevasti kinni. Kõik on sama, olenemata margist – lihtsalt see rusikahoobi tugevus erineb. See on muidugi adrenaliinirohke, kuid mitte see viimane sõna sõidukogemuses.

Mistõttu peab elektrikate puhul ootusi lihtsalt natuke rekalibreerima. Elektriauto, isegi kui nende parimad näited sõidavad ausalt väga-väga hästi, on siiski pigem sinna kulgemise-stiilis sõiduki poole kaldu, kui et tõelise sõidulusti auto poole.

Kui asi puudutab sportlikku elektrisedaani, siis piiratud sõidukogemus Porsche Taycan Turbo S’i ja Audi RS e-tron GT’ga näitas, et natuke rahulikum ja tagasihoidlikum auto oleks tegelikult eelistatud valik.

Aeglasem, rahulikum, mugavam ja kas tõesti ka parem?

Ja siin tulebki mängu see julge väide, et mina eelistaksin seda aeglasemat elektriautot. Kui jätame võrdluse samaks, siis Audi RS e-tron GT jättis huvitaval kombel sümpaatsema mulje. Sõit oli pisut rahulikum, interjöör traditsioonilisem oma üsna rohkete nuppudega (millisele autoajakirjanikule ei meeldiks nupud?!) ja välimus minu silmadele samuti kenam.

Kui võrdluses oleks tagasihoidlikum Taycan 4S või kõige soodsam tagaveoline Taycan, saaks vabalt ka Porsche mudel selle eelistuse. Natuke rahulikum, natuke mõõdukama võimekusega ja mugavam.

Lõppkokkuvõttes on vastus lihtne. Seda tõelist, puhast ja elevust tekitavat sõiduelamust ei otsi ma elektriautost niikuinii, sest need on lihtsalt teistlaadi autod.

Porsche margi puhul otsiks ma seda 911 või 718 mudelitest. Kui võimalik, siis lausa GT-autodest, vabalthingava mootori ja eelistatud manuaalkastiga. Audi puhul R8’st või mõningatest praktilisematest RS-autodest.

Kui asi puudutab praeguseid sportlikke elektriautosid, siis üldse ei ole isu selle kõige ägedama, ekstreemsema või pöörasema järgi. Need tooremad sõiduemotsioonid saab mujalt, elektriga sahiseb ringi siis, kui tahabki natuke rahulikumalt võtta  ja pöörase kiirendusega paar korda sõpru hirmutada. Niisiis, RS e-tron GT’d ei ole mul vaja, see on liiga kiire, aga kas keegi laenaks 150 000 eurot ühe tavalise Audi e-tron GT jaoks? Mürisev kurviauto on mul endal juba olemas.