Pühapäeva õhtul jõudis auto taas minu kätte ja sõiduulatust oli jäänud 7 kilomeetrit. Täiesti piisavalt, sest ootamatult on Kalamaja piirkonda tekkinud kaks 50kW kiirlaadijat – Eleporti oma Noblessneris ja Enefit Volti oma Arsenali keskuse juures. Nii nagu peabki.

Kui eelnevatel õhtutel olin laadinud Noblessneris, siis nüüd oli vajadus sukelduda viirusohtlikkusse toidupoodi ja seega otsustasin Arsenali Enefiti laadija kasuks. Koduhoovis, enne sõitma hakkamist, püüdsin kontot teha. Kõik oli kena, kuniks mu telefonile järjekindlalt EI saabunud protsessi õnnestumist kinnitavat aktiveerimiskoodi.

Sõiduulatus 5 km

Helistasin klienditoele, seal midagi toimetati, nokerdati ja kopsiti ja sain konto aktiveeritud. Selleks ajaks oli mu sõiduulatus langenud 5km peale, sest taustal ikkagi auto üritas sooja teha ja isegi muusikat mängida. Selle peale lükkasin kõik asjad kinni ja sõitsin üliettevaatlikult Arsenali.

Seal on kaks laaduriposti, mis pakuvad 50kW CCS laadimisvõimalust. Kummalgi postil on oma seerianumber, et äpis laadimist käivitada. Kummalgi postil seda numbrit KIRJAS ei ole. Mitte kuskil. Vähemalt normaalselt leitavalt. Lihtsalt ei ole. Proovisin siis huupi.

Ei hakanud tööle. Kui algul mõtlesin, et äkki sai siis ikka vale laadija külge pandud, siis täpsem silmitsemine näitas telefoniekraanil, et laadija on üldse “offline”. Taas kõne klienditeenindusse, kus võeti oma süsteem lahti ja tõdeti, et laadur on “offline”. No selles asjas olime siis ühel meelel. Miks, kauaks, kas online ei saaks panna? Ei tea, kahjuks ei saa.

Sõiduulatus 0 km

Sõiduulatust on jäänud 2km. Võtan Arsenalist suuna Noblessnerisse. Paarsada meetrit hiljem on Taycani ekraanil “–km range”, aga minul minna 1,2km Google’i kaarti järgi. Õnneks tean, et kui ma Tööstuse tänava Noblessneri sissepääsu juurde jõuan, siis sealt on hea pikk allamäge minek, rekuperatsioon ja värgid. Aga enne seda muidugi ülesmäge…

Ise tunnen juba ette seda piinlikkust, kui pean kallil pühapäevaõhtul helistama Porsche abiliinil ja kurtma, et seisan nende kauni Taycaniga keset Kalamaja, ohutuled vilguvad ja iga mööduja mõtleb kahjurõõmsalt, et “näed, kallis auto, aga ikka katki!”. Milline reklaam Porschele ja üldse elektriautodele… Lisaks ootas ka pere õhtusööki.

Õnneks jääb kõne tegemata. Üliökonoomse sõiduga sahisen Eleporti laadija külge ja 15 minutit hiljem on vajalik 60km sõiduulatust käes.

Moraal? Et ise olen loll, et jätan nii vähe sõiduulatust? Võib olla.

Elektriautot ei ostagi keegi, kes kodus laadida ei saa? Kah tõsi, kuigi Eleporti laadija juures kohtasin küll ühel hilisõhtul Jaguar I-Pace omanikku, kes just niimoodi elabki, ilma kodulaadijata.

Aga moraal on ka selles, et iga selline kogemus võib vähendada potentsiaalse elektriauto ostja huvi. Ükskõik, kas see on Porsche Taycan või Volkswagen e-Up!, sõita laadijani ja avastada, et seal pole särtsu, seda ei taha keegi. Millal te viimati läksite tanklasse ja selgus, et kütust osta ei saa?

Rakendus peab olema number üks!

Siinkohal tasuks Enefit Voltil üle vaadata oma rakenduse kasutajasõbralikkus. Kui mingi laadija ei tööta, siis tuleb seda punaste hüümärkide ja konkreetsusega näidata kohe. Või seda laadijat sellel hetkel üldse mitte kaardil kuvada. Esmakordne tarbija ei saa aru, et kui on hallikas, siis on võrgust väljas.

Väike kivi ka Eleporti kapsaaeda kasutuskogemuse osas. Üks meie proovisõitjatest üritas Alexela tankla laadija juurde jõudes kontot teha. Esmalt “õnnestus” peaaegu tellida omale RFID kaart, mis jõuab paari päeva jooksul. Kuna see variant ilmselgelt ei olnud reaalne, siis leidis ta üles ka info, et Virta-nimeline äpp aitab hädast välja.

Ma saan aru, et mingites oludes on need RFID kaartid mugavad, peamiselt rendiautodel, aga esmajärjekorras peaks olema ikka saadaval rakendused ja nendega tehtavad maksed ning siis kuskil lisavõimalus ka kaart tellida. Sest üldiselt liiguvad inimesed igasugu kaartide pealt telefonidesse.