Esimese sõidu tegi president Kaljulaid

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid pidas Tartu Ülikooli peahoone ees toimunud sõiduki pidulikul esmaesitlusel kõne, milles rõhutas, et vesinikubussi arendus ei ole oluline verstapost mitte üksnes kahe paljulubava tulevikuteholoogia lõimumise poolest, vaid tähistab ka suurt sammu uue reaalsuse poole, kus igapäevaelus kohtuvad elus inimene ja uudsed teaduslahendused.

„Maailmas pole mitte keegi raatsinud kulutada aega ja ressurssi sellele, et panna kokku kaks paralleelselt liikuvat uut arendust transpordis ehk iseliikumine ja kaugelt juhtimine ning vesinikukütus. See näitab, et need mõlemad tehnoloogiad on katsetusjärgus. Ja ei saa salata, et ettevõtja, kes need kaks asja kokku paneb, võtab riski, mis kindlasti ei ole suurem kaks korda, vaid kaks ruudus.

Me tegelikult ju ei tea, milliseks meie tulevik täpselt kujuneb ja kui kiiresti ta kohale jõuab. Nagu ikka, ei ole probleemiks teadus ega tehnoloogia, vaid inimene. Ega me ju täpselt ei aima, mis juhtub siis, kui meil on ühel hetkel liikluses kahte tüüpi juhte. Võimalik, et meie, homo sapiens’id peame roolist taanduma, et teha ruumi isejuhtivatele sõidukitele,“ rääkis Kaljulaid.

Auve Techi looja ja Iseauto idee autori Väino Kaldoja sõnul on väikeses Eestis võimalik teha lühikese ajaga suuri asju. „Saime seda kogeda nii paar aastat tagasi, kui meie Iseauto Eesti esimese isejuhtiva sõidukina liiklusesse lubati, kui ka nüüd, mil oleme liitnud esimest korda maailmas autonoomsuse ja vesinikutehnoloogia,“ ütles ta.

Projektis osales üle 50 üliõpilase

Sealjuures ei ole Kaldoja jaoks tähtis mitte ainult lõpptulemus, vaid ka protsessi kaasatud üliõpilased, teadlased ja spetsialistid, kes on saanud millegi ainulaadse loomisele käe külge panna. Vesinikubussi projektis osales üle 50 üliõpilase, kes on uudsetel vesinikuteemadel palju väärtuslikke teadmisi kogunud.

Vesinikuauto nimeks saab Väino Kaldoja lapselapse Lisandra järgi Liisu. „See on meie kummardus kõigile Eesti tüdrukutele ja poistele, kes veel koolipingis uudishimulikult tarkust ammutavad,“ selgitas Kaldoja.

Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor ja keemia instituudi direktor akadeemik Enn Lust on Auve Techile väga tänulik, et ettevõte otsustas oma isejuhtiva auto üleviimisel vesinikuenergiale kaasata Tartu Ülikooli teadlased.

„Meie jaoks on oluline näidata initsiatiivi, et välja töötada kütuseelemente, mis muundavad vesiniku elektriks. Vesinik on ainuke jätkusuutlik lahendus olukorras, kus 2030. aastaks peab vähemalt 12% Eesti transpordist liikuma taastuva kütusega. Tõestasime, et koostöös erasektoriga suudame leida sellele lahenduse,“ ütles Lust.

Vaja on vesinikuvõrgustikku

Nüüd tuleks seda tema sõnul aga riiklikul tasemel edasi arendada. „Eesti on väike riik, kus saaks ruttu välja ehitada üleriigilise vesinikutaristu sarnaselt Saksamaaga, kus vesinikutanklate suurim vahemaa on alla 150 km,“ leidis akadeemik.

Auve Techi tegevjuht Johannes Mossovi arvates on juhita vesinikusõiduk keskkonnasõbralik alternatiiv isiklikule autole. „Vesinikelemendi kasutatav vesinik annab võimaluse toota bussi liikumapanemiseks vajaliku elektrienergia kohapeal ning jääkproduktideks on vaid veeaur ja soojus. Kuna sõidukit saab elektriautoga võrreldes kiiresti laadida, siis töötab see rohkem töötunde ööpäevas, mis omakorda suurendab tõhusust ja annab võimaluse muuta autonoomne transport kiiremini meie igapäevaelu osaks,“ ütles Mossov.