Uus Mercedes-Benz eSprinter läbis testisõidul ühe laadimisega 475 kilomeetrit

Mercedes tutvustas uut eSprinterit, mis põhineb kolmest moodulist koosneval uuel kontseptsioonil. Need moodulid annavad suure vabaduse erinevate ümber- ja pealisehitiste väljatöötamiseks ja konstrueerimiseks, mida varem pakkus ainult traditsioonilise sisepõlemismootoriga Sprinter.

Esimoodul, tervikkonstruktsiooniga esiosa, sisaldab kõiki kõrgepingekomponente ja seda saab sõltumata teljevahest ja aku suurusest muutmata kujul kombineerida eSprinteri kõigi versioonidega.

Integreeritud kõrgepingeaku moodul asub ruumi säästmiseks auto põhjas ning selle asukoht telgede vahel ja tugev akukorpus tagavad madala raskuskeskme. Moodulkonstruktsiooni kolmas sammas on elektriajamiga tagasillaga tagumine moodul. Jagatavate osade strateegia põhimõtet järgides kasutatakse seda uue eSprinteri kõikide versioonide puhul. Tagumise mooduliga on integreeritud ka kompaktne ja võimas elektrimootor.

WLTP standardil põhineva simulatsiooni kohaselt on elektriline sõiduulatus kuni 400 kilomeetrit. Samal alusel on sõiduulatus linnatsüklis kuni 500 kilomeetrit.

Uus mootor ja elektriline tagasild

Uue eSprinteri eATS-i kaks põhikomponenti on mõlemad uued: efektiivne mootor ja uuenduslik elektriline tagasild, mis mõlemad jõuavad Mercedes-Benzi aku-elektrikaubikule esmakordselt. Püsimagnet-sünkroonmootor (PSM) kaalub vaid umbes 130 kilogrammi ning seda iseloomustab kõrge kasutegur ja optimeeritud termokontroll. Mootor on saadaval kahe võimsusega, kas 100 või 150 kW ning maksimaalse pöördemomendiga kuni 400 Nm. 

Elektriajamiga tagasild võimaldab lisaks klassikalisele kaubikule pakkuda ka raamautosid. Kliendi jaoks tähendab see eeliseid ümber- ja pealisehitiste, sõidukite pikkuste (A2 ja A3), maksimaalse täismassi (kuni 4,25 tonni) ja haagiseveovõimekuse (kuni 2 tonni) osas.  

Kolm erinevat akusuurust

Uut Mercedes-Benz eSprinterit saab valida kolme akuga, millede kasutatav mahutavus on 56, 81 või 113 kWh. Tänu liitium/raudfosfaataku (LFP) kasutamisele on akud koobalti- ja niklivabad.

Nagu kõiki Mercedes-Benzi elektrikaubikuid, saab ka uut eSprinterit laadida nii vahelduvvoolu (AC) kui ka alalisvooluga (DC). Pardalaadija võimsus, mis muundab voolu näiteks Wallboxiga vahelduvvooluga laadimisel, on kuni 11 kW. Kiirlaadimisjaamas saab uut eSprinterit laadida kuni 115 kW võimsusega.

Täisvõimsuse puhul võtab 56 kWh aku laadimine 10–80 protsendi ulatuses aega umbes 28 minutit ja 113 kWh aku puhul umbes 42 minutit.

Uus eSprinter on varustatud MBUX-i ehk Mercedes-Benz User Experience’i uusima põlvkonna tarkvaraga. Varasemast on see tuttav Mercedes-Benzi sõiduautodest.

Elektrilise intelligentsusega navigeerimine tagab parima võimaliku planeerimiskindluse: näiteks kuvab sõiduulatust reaalajas vastavalt liiklusolukorrale ning marsruudi topograafiale. Ühtlasi arvutab see välja parima võimaliku laadimisstrateegia, et jõuda sihtkohta võimalikult kiiresti või et sihtkohas oleks aku laetud just soovitud määral (SoC).

Katsesõit: 475 kilomeetrit Stuttgardist Münchenisse ja tagasi ainult ühe laadimisega

Uue Mercedes-Benz eSprinteri tootmiseelne versioon läbis 2022. aasta 19. oktoobril spetsiaalse katsesõidu: ainult ühe akutäiega ning lisalaadimiseta Stuttgardi Mercedes-Benzi muuseumist Müncheni lennujaama ja tagasi. Teekonna pikkus oli 475 kilomeetrit ning eSprinteri energiakuluks kujunes 21,9 kWh 100 kilomeetri kohta, seda vaatamata faktile, et kiirteede suure osakaalu ja Švaabimaa Juura mäestiku tõttu oli marsruut ülimalt nõudlik.

Proovisõiduks valiti suurima akuga tootmiseelne mudel. Pidades silmas näiteks kuller- ja ekspressteenuse osutamisel tüüpilist sõidukitüüpi, oli autoks ülipikk ja kõrge katusega eSprinter. Elektrikulu mõõdeti, imiteerides ekspressvedu Stuttgarti ja Müncheni vahel reaalsetes oludes linnaliikluses, maanteedel ja kiirteedel. Ka topograafiat ei optimeeritud; näiteks ronimine Švaabi Juura mäestikus jäeti meelega marsruuti sisse.

TÜV Südi inspektor istus kogu proovisõidu vältel eSprinteri kõrvalistmel. Neutraalse katseorganisatsioonina kinnitab TÜV Süd, et proovisõidul Stuttgartist Münchenisse ja tagasi oli näidikupaneeli andmetel energiakulu 21,9 kWh 100 kilomeetri kohta ja et see saavutati ühe akulaadimisega.

Euroopasse aasta lõpus

Mercedes-Benz on uude eSprinterisse investeerinud ligikaudu 350 miljonit eurot. eSprinteri tootmiseks investeeritakse kõikidesse tehastesse Charlestonis, Düsseldorfis ja Ludwigsfeldes umbes 50 miljonit eurot.

Uus eSprinter jõuab USA-s ja Kanadas turule 2023. aasta teises pooles pika ja kõrge katusega kaubikuversioonina. Debüüdil on eSprinter varustatud suurima saadaoleva akuga, mille kasutatav mahutavus on 113 kWh. Kaubaruum mahutab 14 kuupmeetrit ja sõiduki lubatud täismass on kuni 4,25 tonni.

Euroopas tuuakse kaubiku sama versioon turule 2023. aasta lõpus, järk-järgult järgnevad raamauto ja teised akuvariandid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.