Elektriautod

Uute tehnoloogiate messil räägiti targast laadimisest, akude taastamisest ja elektriteedest

Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Laadimistehnoloogia areng aitab lahendada meie ette juba praegu kerkivad väljakutsed nagu elektriauto akude eluiga, täiendav vajadus haruldaste maavarade järele ning laadimisvõimaluste kättesaadavus.

Enefit Volti meeskond osales hiljuti piirkonna ühel suurimal uute tehnoloogiate messil Energy Tech Summit Poolas Varssavis, kus nii erinevas küpsusastmes iduettevõtted kui juba pikaajalise kogemusega tegijad pakkusid lahendusi probleemidele, mis seisavad süsinikuneutraalsuse teel. Üks kriitilistest valdkondadest on elektritransport, mille olulisematest arengusuundadest rääkis meile Enefit Volti äriarendusjuht Kert Pääbo.

Akude taastamine ning efektiivistamine kogub hoogu

2021. aastal kasutati elektriautode akude tootmiseks 59 000 tonni koobaltit, millega esmakordselt ajaloos kerkiti selle haruldase maavara suurimaks nõudlejaks mobiiltelefonide ja teiste seadmete akude ees.

Elektriautode akudesse läks 34% kaevandatud koobaltist, teistesse akudesse 31%. Keskmise elektriauto liitium-ioon aku tootmiseks vajalikest mineraalidest moodustab koobalt küll vaid 4,3%, ent väljakutse on just selle maavara haruldus.

Ehkki elektriautode tööstus liigub liitium raudfosfaat akude kasutamise suunas, prognoosib rahvusvaheline koobaltiinstituut, et järgmise viie aasta jooksul nõudlus koobalti järele kahekordistub ning 70% kasvu veab just elektriautode tootmine.

Üks võimalik lahendus on elektriauto akude ümbertöötlemine. Näiteks pakub ettevõte Betteries modulaarset ümbertöötlemist, kui aku mahutavus jõuab 70 protsendini. See võimaldab ühe aku eluiga pikendada 7-10 aasta võrra. Lisaks võetakse akutehnoloogiate arendamisel üha enam kasutusele tehisintellekti, mis aitab ennustada ja määrata aku parimat struktuuri vastavalt selle kasutusvaldkonnale.

Elektriautode targalt laadimise tulevik

Elektriautode läbimurre suurendab vajadust (taastuv)energia järele eri prognooside järgi järgmise kümne aasta jooksul kuni mitukümmend protsenti. Seepärast on kriitiliselt tähtis, et laadimine muutuks oluliselt targemaks kui lihtsalt laadimiskaabli ühendamine.

Teenusepakkujad võimaldavad oma nutirakenduste abil juba praegu laadimist ajastada soodsaimale ajale, mis tähendab autokasutaja jaoks kuni 50% väiksemaid arveid laadimise eest.

Targa laadimise üheks peamise lisaväärtusena nähakse veel tipukoormuse vähendamist ning laadimise suunamist ajale, kus on vähem tarbimist. Targa laadimise all arendatakse veel algoritme, mis suunavad laadimise ajale, kus võrgus rohkem taastuvenergiat, aitavad pikendada aku eluiga ning planeerida laadimispunktide väljaehitamist vastavalt kasutusmääradele.

Kõik kolm on elektriautode kasvu osas kriitiliselt olulised võimekused. Laadimine taastuvenergia suurema kättesaadavuse ajal võimaldab elektriautode kasutuse muuta rohelisemaks, sest lisaks kasutusemissioonide puudumisele on olematu keskkonnajälg ka kasutatud energial. Enamasti tähendab see ka kasutamise soodsamaks muutumist, sest harilikult on suure taastuvenergia osakaaluga tunnid ka soodsamad.

Aku eluiga mure on seotud eeskätt (üli)kiire ja kahesuunalise laadimisega. Viimase puhul on pilootuuringud tõestanud, et algoritmide abil on võimalik aku eluiga ettenähtuga võrreldes isegi pikendada.

Elektriteed praktikas näitavaid põnevaid tulemusi

Avaliku laadimise üks väljakutseid on bensiini- ja diiselmootoriga autodega võrreldes pikem „tankimise“ aeg ja mõju aku elueale. Juba aastakümneid on fantaseeritud nö elektriteedest, mis laeksid autosid sõidu ajal või busse näiteks peatuses seistes.

Nüüd on esimene elektriteeprojekt elektrisõidukitele lõpule jõudmas. Ettevõtmine nimega Elonroad projekt Rootsis Lundis. Projektis testiti linnakeskkonnas linnaliinibusside ning muude elektrisõidukitega laadimist. Laadimiseks freesiti tänavasse 40 cm laiune ja 6 cm kõrgune soon, kuhu paigaldati spetsiaalne rööbas, mis koos sõiduki alla ühendatava vastuvõtjaga võimaldavad püsivat laadimist teel olles. Laadimise rööbas on ühendatud serveriga ning võimaldab arveldust ning automaatset maksmist laadimise eest.

Sarnaseid lahendusi testitakse Euroopas teisigi. Näiteks osaleb Eesti Energia mitutkümmet teadus- ja arendusasutust koondavas Horizoni projektis INCIT-EV. Kui Tallinna piirkonnas plaanime testida reaktiivenergiat kompenseerivaid ülikiirlaadijaid, siis juhtmeta laadimise pilootprojektid viiakse läbi Prantsusmaal Pariisis ja Versailles’s, kus piloteeritakse vastavalt laadimisrada linnakeskkonnas ja juhtmeta laadimist pikkadel distantsidel.

Hispaanias Zaragozas aga püütakse leida juhtmeta laadimise lahendust taksodele mõeldud ootamisradadele lennujaamades teises ühistranspordi sõlmpunktides.

Messil oli näha, et elektritransporti ootavad järgmise 5-10 aasta jooksul ees muudatused, millest on unistatud viimase 50 aasta jooksul. Millised neist muutustest reaalsuseks saavad, näeme juba üsna varsti.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.