Gaasiautod

Eesti Gaas: ootame riigi poolt kindlat sõnumit gaasiautode toetamise osas

Raul Kotov, Eesti Gaasi juhatuse liige. Foto: Scanpix/Sakala/Marko Saarm.

Rubriiki toetab

Eesti Gaasiga sõidad
2X ODAVAMALT!
Vaata lähemalt!

Viis aastat tagasi oli suurimaks miinuseks Eestis gaasiauto soetamisel vähene tanklate hulk. Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul enam tanklate küsimus suurimaks probleemiks olla ei tohiks, kuna tanklaid lisandub pidevalt, nii tänavu kui ka järgmisel aastal.

Tanklate vähesus ei ole enam suurim takistus surugaasi (CNG) kasutavate sõidukite kasutamisel

Kuigi ei saa väita, et Eestis on nüüd täielik surugaasitanklate võrgustik, peaks Kotovi sõnul enamikul juhtudel olema tankimisprobleemid mõninga planeerimisega lahendatavad. Ühe aktuaalse probleemina tõi Kotov välja meil saadaval olevate sõidukite valiku ning tarneküsimuse.

Teatavasti lõpetas Volkswagen Grupp möödunud aastal mõneks ajaks gaasiautode tarne Eestisse, mis avaldas tõenäoliselt mõju ka eestlaste hoiakutele gaasiautode soetamise suhtes.

Ka praegu ei ole Kotovi sõnul olukord veel ideaalne, kuigi inimestel sõidukite vastu huvi on täiesti olemas. Probleemiks on pigem mudelivalik ja kättesaadavus. Eesti turg on väike ja kahjuks kõik erinevate brändide toodetud mudelid ei jõua siia.

“CNG-autode valik võiks olla suurem ja kättesaadavus kiirem,” sõnas Kotov.

Škoda on üks vähestest tootjatest, kes Eestis gaasiautosid müüb.Foto: Škoda.

Riigil puudub selge siht alternatiivkütusega sõidukite osas

Arutelusid gaasiautode riigipoolse toetamise osas on olnud, kuid praeguses olukorras puudub Kotovi sõnul riigi poolt kindel sõnum ja visioon, mis võiks aidata alternatiivkütustel sõidukite laialdasemat kasutuselevõttu.

Võrdluseks tõi Kotov soomlased, kes on seadnud selged sihid gaasiautode kasutuselevõtuks ja nendele vajaliku taristu loomiseks: aastaks 2030 peab Soomes olema 50 000 CNG- autot. “Kui riik ütleks väga selgelt, et lähima viie aasta jooksul võiks Eestis olla kümme-viisteist tuhat gaasiautot, oleks see selge eesmärk ja ühtlasi ka moraalselt toetav sõnum.”

Kohalikud automüüjad on Kotovi sõnul välja toonud probleemi, et hoolduskeskuste rajamine ja personali koolitus on majanduslikult tasuv ainult siis kui on selge, et CNG-autode müük on  kasvav. Riigi poolt kindlate eesmärkide seadmine oleks esimene samm, peale mida saaks juba arutada, kas ja kuidas gaasiautode soetamist toetada.

“Selline arutelu on meil täna puudu,” nentis Kotov, kuid lisas, et päris nurka ei ole teemat jäetud. “Arutelud on olnud kütusekesksed, et toetada biometaani tootmist ja seda poolt. On eeldus või lootus, et kui see kütus on konkurentsivõimeline, toob see kaasa ka gaasiautode ostmise,” sõnas ta.

Kütuse pool on riigil ära korraldatud, küsimus on inimeste kaasamises

Suuremate sõidukite transpordist rääkides nentis Kotov, et rahvusvaheliste vedude puhul tasuks suurendada veeldatud gaasi (LNG) osakaalu, kuna võrreldes surugaasiga saab sellega kordades rohkem sõita.

“Tegelikult me ootame, et ka see pool Eestis arenema hakkaks,” ütles Kotov ja lisas, et veeldatud gaasi osa on Eestis pigem algusfaasis.

Kütustest rääkides ei saa mainimata jätta ka aktsiisimäärasid, mis mõjutavad suuresti inimeste ja ettevõtete tarbimist ja gaasiautodest rääkides kindlasti nende kasutuselevõtmist. Selles osas on Kotovi sõnul riik oma töö ära teinud: hinna poolest pakub gaasi kasutamine täna selget eelist diisli või bensiini ees.

Möödunud aasta detsembris avas Eesti Gaas gaasitankla Viljandis.Foto: Scanpix/Marko Saarm/Sakala.

“Riik on seadnud eesmärgiks hoida gaasiaktsiisi kümme protsenti diisliaktsiisist, selline lubadus pakub kindlust ja võimaldab teha otsuseid gaasi kasuks,” sõnas ta.

Nüüd on Kotovi sõnul oluline kaasata autode müüjad ja ostjad CNG-sõidukite laiemasse kasutuselevõtu protsessi.

Gaas, elekter või hoopis midagi muud?

Eesti on seadnud eesmärgiks vähendada CO2 heite hulka ning suurendada alternatiivkütusega sõidukite hulka. Üks pool sellest puudutab sõiduautosid, kuid suurt rolli mängivad ka suuremad sõidukid: kaubikud, veokid ja bussid.

Eestis on suur potentsiaal biogaasi tootmiseks, seega võiks Kotovi arvates riigi valik ja eelistus olla CNG sõidukid. Biogaasi tootmine aitaks tema sõnul edendada ettevõtlust Eestis ja lahendada erinevaid keskkonnaprobleeme, sealhulgas näiteks jäätmete taaskasutuse küsimust.

Biogaasi tootmisse tehakse Kotovi sõnul investeeringuid 20…30 aastaks, seega on oluline investoritele kindluse tagamine. “Ühel päeval on toetus gaasil, järgmisel hetkel aga tahaks [riik] kõik autod viia üle elektrile ning siis ootamatult meenub vesinik. Ootaks selget ja kindlat sõnumit riigilt, et viimaste aastate jooksul võetud suund gaasile ei muutu“ ütles ta.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.