AMTEL toob teates välja, et kõikidest müüdud gaasiautodest 90% moodustasid Itaalia, Hsipaania, Saksamaa ja Poola turud ning ülejäänud EL riigid kokku vaid 10%.

“Mis puudutab gaasiautosid, siis need on eelkõige maagaasivarudega riikide teema,” kommenteeris AMTELi tegevjuht Arno Sillat. „Mujal on gaasiautode müük marginaalne ja seda on näha ka tootjate poolt pakutavast väga väikesest valikust, VAG ettevõtted (Škoda, VW ja Audi) välja arvatud.”

Sillat tõi välja, et gaasiautode müügi arengut pärsib veel sõidukite kütuse jagunemine propaani ja metaani vahel. “Tööautode ja busside osas on gaasiautodel mõnevõrra laiem turg, kuid ka siin on killustumine kahe liigi (vedel- ja surugaas) vahel paratamatu.”

Eesti on elektriautode müügis teistest riikidest tagapool

Kuigi Eestis on hübriidautode müük jõudsalt kasvanud ja möödunud aastal oli siinne kasv üldiselt Euroopa keskmisel tasemel, moodustasid uutest müüdud sõiduautodest vaid 0,3% elektriautod.

Põhjuseks toob AMTEL välja asjaolu, et Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus riik ei toeta ega soodusta elektriautode soetamist või kasutamist mitte mingil moel.

Kokku müüdi 2018. aastal Euroopa Liidu riikides veidi üle 150 tuhande elektriauto, mida oli võrreldes 2017. aastaga koguni 53% rohkem.

Sarnane kogus müüdi ka pistikhübriide ja kuigi hübriidautode müük kasvas mullu protsentuaalselt vähem kui elektriautode müük, siis numbriliselt müüdi kokku ligi 600 tuhat uut hübriidautot ehk 36% rohkem võrreldes 2017. aastaga.

Kokku moodustasid alternatiivkütusega sõidukid Euroopa Liidus 8,6% (2017. aastal 5,7%) kõikidest müüdud sõidukitest.

Kuigi nii elektri- kui ka hübriidautode osakaal on varasemaga võrreldes kasvanud, kirjutab AMTEL, et tõenäoliselt on ootused Euroopa Liidus elektri- ja hübriidautode osakaalu kasvule veelgi suuremad.