Filmikunst või tegelikkus: gaasiauto pihta tulistades on tagajärjeks plahvatus?
Pilt on illustratiivne.Foto: Scanpix/Reuters.
Gaasiautodega on seotud mitmed müüdid, millest on raske vabaneda, kuna nii LPG kui ka CNG sõidukid ei ole kuigi levinud ning paljud inimesed pole nendega lähemalt kokku puutunud. Üks müüt, mis “kehtib” tegelikult ka bensiini- ja diiselautode puhul, on arvamus, nagu plahvataks auto kohe kui seda tulistada.
Kõik autod on ehitatud nii, et avarii korral kütusepaak ei plahvataks
Selleks, et üldse gaasiauto, olgu see siis LPG või CNG sõiduk, paak saaks lõhkeda, on vaja kõigepealt paak kuidagi läbistada. Tulistamise osas võib tõesti tunduda, nagu oleks auto kuuliga läbistamine isegi käsirelvale lihtne ülesanne, kuid tegelikult see nii pole.
Gazneti tegevjuhi Kristjan Relviku sõnul ei pea samuti paika väide, nagu oleksid gaasiautod kuidagi tavaautodest ohtlikumad. Rääkides VAG grupi autodest tõi Relvik välja gaasipaagi ehituslikud omadused: “Seal on terasest balloon. Seal on kaheksa millimeetrit rauda.” Lisaks tuleb arvestada, et erinevalt bensiini- ja diiselsõidukitest on gaasiautode paak peidetud üldiselt pagasiruumi alla, mistõttu peaks kuul läbistama enne paagini jõudmist ka sõiduki kere.
Samuti tasub arvesse võtta, et kõik sõidukid läbivad tootjate poolt ka mitmed turvatestid, mida viivad läbi ka erinevad eraldiseisvad organisatsioonid nagu näiteks Thatcham ja NCAP. Testides pannakse proovile sõidukite eri osade, turvavarustuse ja muidugi ka kütusepaagi vastupidavus tagant, küljelt ja eest sisse sõitmise korral ning teisteski olukordades. Ka seal peab kütusepaak avariist tulenenud löökidele ja survetele vastu pidama.
All on üks mõne aasta tagune video Poolas läbi viidud LPG sõidukite avariitestist, kus üks autogaasiga auto sõidab teisele tagant sisse.
Müüt: kui gaasipaaki tulistada, on tagajärjeks suur plahvatus
Surugaas on auto kütusepaagis 200-barise rõhu all, mistõttu võib tunduda, et paagi purunudes on vältimatuks tagajärjeks tugev plahvatus. Tegelikkus ja surugaasi omadused aga näitavad, et kui gaas pääseb paagist välja, tõuseb see lihtsalt õhku ja seguneb õhuga, kuna maagaas on õhust kergem aine. Seda võib vaadata ka allolevast demonstratsioonist, kus vastava rõhu all olevat CNG ballooni käsirelvast tulistatakse.
Kuid kuidas on lood autogaasiga ehk propaani ja butaani seguga? Tuli välja, et Relvik on säärase katse praktiliselt ise läbi viinud – nimelt on mees tuletõrjuja kursusel relvaga propaanipaagi pihta lasnud. “Juba selle [propaaniballooni] läbistamine oli päris vaevaline. Automaatrelvast kuus-seitse lasku. Neli millimeetrit oli seal seina paksust, enne kui sellest läbi sai,” rääkis Relvik.
Kui lõpuks propaanipaak läbistatigi, siis Relviku sõnul plahvatust ei toimunud. “See läks põlema, aga see oli juba järgmiste laskude pealt. Aga plahvatust ei toimunud,” selgitas ta. Põlema süttis propaan just seepärast, et järgmised lasud suutsid nüüdseks juba balloonist välja lekkinud aine sädemega põlema süüdata.
