“Saame viidata Eesti üldisele statistikale, mille kohaselt on gaasiliste kütuste tarbimine järjest kiirenev. Eriti jõuline turukasv on leidnud aset viimastel aastatel tulenevalt CNG tanklate arvu kasvust. Olgu märgitud, et kui Eesti transpordikütuste turumaht on kokku 11 TWh, siis CNG moodustab sellest vaid 0,15 TWh ehk kõigest 1,37%. Täna saame tõdeda, et gaasiliste kütuste osas on muna ja kana probleem lahendatud, kuid pikk tee on veel minna.”

Eestis on hetkel avalikuks kasutamiseks kokku alla 20 CNG tankla, kuid Vahi sõnul on see arv juba lähiaastatel mitmekordistumas. “Oleme Alexelas otsustanud CNG ja LNG tanklate rajamisse lähiaastatel oluliselt investeerida ja näeme, et tänase 17 CNG tankla asemel on 3-5 aasta perspektiivis üle Eesti kokku juba 50 CNG gaasitanklat, mis nõuab valdkonda ligi 50 miljoni euro suurust investeeringut. Ühtlasi edendame seeläbi kohalikku jäätmete ringmajandust.”

Heidete osas ei tasuks ainult süsihappegaasile keskenduda

Kui eeskätt räägitakse sõidukite heidete osas just süsihappegaasist (CO2), siis Vahi sõnul tasuks pöörata tähelepanu ka teistele keskkonnale kahjulikele osakestele ja heidetele.

“Oluline ei ole rääkida mitte ainult CO2 emissioonist vaid ka muudest emissioonidest nagu lämmastiku- ja väävliühendite heitmed ning peened tahmaosakesed, mis maagaasi põletamisel puuduvad praktiliselt täielikult, rääkimata siis biometaanist, mille korral on tegemist ainsa tõelise kliimaneutraalse biokütusega,” selgitas ta ja lisas, et lähima 10-20 aasta jooksul on gaas ühiskonnale kindlasti odavaim alternatiiv fossiilsetele mootorikütustele. 

“Hea teadmisena tooksin siin välja tugevusena veel, et näiteks gaasilistel kütustel ei ole ka vahet, kas on talv või suvi. Paremaks illustreerimiseks meenutan, et raskeveokitele mõeldud LNG-autogaas, mis on ju veeldatud, mahajahutatud maagaas, selle kütuse enda temperatuur on -160°C juures. Seega kõik need sõidukiomanikud, kes sõidavad CNG-surugaasil või LPG-autogaasil ei pea ka kõige krõbedamat talve pelgama.”

Eestist on saamas Euroopa raskeveokite romula?

Riiklike ja ELi kehtestatud kliimaeesmärkide saavutamiseks on mitmeid erinevaid meetmeid, millest gaasikütused hetkel Eestis võrdlemisi väikest osa mängivad. Vahi sõnul tuleks valitsusel hakata lähemalt vaatama ka seda, milliste heitmestandarditega sõidukeid Eestisse vastu võetakse.

“Septembris korraldasime Alexelas rohekütuste edendamiseks töötubasid, milles osalesid valdkonna eksperdid, kes ütlesid üheselt, et Eesti on muutumas Lääne-Euroopa raskeveokite romulaks. Piiranguid kehtestamata liiguvad vanad madala heitmestandardiga raskeveokid Lääne-Euroopast sealsete tugevate kasutuspiirangute tõttu üha enam Eesti suunas.

Saksamaal on rohkem saastavatel sõidukitel oluliselt suurem teekasutusmaks, see teeb veoettevõttel teenuse osutamise vanade masinatega väga kulukaks, investeeritakse uutesse, keskkonnasäästlikesse masinatesse ja vanad veokid müüakse mujale. Samas suunas on liikumas ka näiteks Poola ning Stockholmi ja mitmetesse teistesse Euroopa linnadesse ei saa isegi sisse sõita veokitega, millel EURO 5-st madalam heitmenorm.

Kõnealuses töötoas osalenud eksperdid nõustusid, et gaasisõidukitele ülemineku suurendamiseks ei piisa Eestis vaid ühest riigipoolsest meetmest, vaid tugevaks tõukeks on vaja välja töötada meetmete pakett, mis võib sisaldada nii teemaksusoodustusi, gaasisõidukite ostutoetusi ning piiranguid madalama saastenormiga sõidukitele. Lisaks saab avalikule sektorile palju teavitustööd ära teha ka erasektor.

Muutuseks peavad autoostjad saama tuntava kasu, lisaks kindlustunde, et gaasiliste kütuste aktsiis püsib madalal tasemel ning veoettevõtete konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega kasvab.”

LNG turule on uks lahti tehtud, aga püsib hirm valitsuse aktsiisipoliitika osas

Pikamaatranspordis on surugaasist olulisemal kohal veeldatud maagaas ehk LNG, mis on kompaktsuse tõttu tunduvalt efektiivsem ja sobib kasutamiseks peamiselt just raskeveokites. Tänavu avas Alexela Eesti ja Baltikumi esimese LNG tankla, millega avati Vahi sõnul uks turu loomiseks.

“LNG osas on Alexela teinud ukse lahti turu loomiseks. Esimese tanklaketina avas Alexela käesoleva aasta augustis esimese LNG tankla kogu Baltikumis. Samuti oli Alexela see, kes soetas Eesti esimesed kolm LNG veokit. Julge samm on astutud ning LNG tankimisvõimalus on Eestis loodud. On rõõm, et transpordisektoris on tekkinud elav huvi LNG vastu ning täna on meil juba ka esimesed kliendid, kes on samuti otsustanud LNG veokite kasuks.'” rääkis ta.

“Olgu märgitud, et pikamaa vedudes on LNG täna ainus puhas alternatiiv diislikütusele. Suurimaks takistuseks turu kiiremaks arenguks on tanklate vähesus. Üks tankla ei ole ju piisav. Täna töötame juba uute projektidega ning lähiaastatel saab LNG tankla olema Eesti suuremates linnades.”

Lisaks tanklate nappusele on ettevõtjad toonud suurima murena välja LNG veoki kallima hinna ning riski riigi aktsiisipoliitikaees. “Isegi kui LNG veoki hind tasub end kahe aastaga ära, märgivad kõik transpordiettevõtted kui ühest suust, et muret teeb maksustabiilsus ehk püsib kartus CNG ja LNG aktsiiside tõstmise osas. Riigi poolt on vaja anda kindel sõnum, et gaasilised kütused on selge prioriteet alternatiivkütuste turu loomisel, siis tekib ka suurem usaldus CNG ja LNG vastu,” rääkis Vaht.