Puhtaverelise kiirsõiduauto otsingul jääb silma aga üks eelmise dekaadi supersedaan – Mercedes Benz E 55 AMG, millele on samuti paigaldatud gaasiseade.
AMG-nimelise emotsioonitsükloni nahas võib säärane süsteem algul tunduda pisut imelik, kuid omaniku sõnul on investeering niivõrd tasuv, et on sama süsteemi paigaldanud ka oma teisele autole, SL 55 AMG-le.
Neljanda põlvkonna seadme puhul on kilovatipuudus tegelikult suisa märkamatult väike, edasiminek toob jätkuvalt naeratuse kahtlusteta välja. Esimest korda proovijaid ilmselt seadme olemasolu ei märkakski.
Suurele mootorile soovitati kütusenälja tõkestamiseks paigaldada ka kaks gaasireduktorit, muuhulgas pole süsteem kordagi mootorikahjustusi tekitanud. Gaasiseadmeid näeks omanik hea meelega ka oma tulevastel autodel.
Peamine vahe tuleb sisse ringrajal
Kas tegu on tõelise sportautoga või mitte, jääb lugeja otsustada, ent gaasiusku on pööranud ka küsitletud BMW E46 330 kabrioleti omanik Rainer, kes on sõidukile samuti paigaldanud neljanda põlvkonna seadme. Lisaks kulude kahekordsele vähenemisele, ei ole mehe sõnul erinevus üldse tuntav.
Ainsad olukorrad kus tõesti jõukaotuse mõju tunda võib, on nullist sajani kiirendus ning ringrajasõit. Ent ka sedagi saab mõne sekundiga bensiinile lülitades vältida või siis hoopis auto küttegraafikusse jõulisema seadistuse kirjutada.
Seega kas gaasiseadme paigaldamine võimsamale sõidukile on väärt mõte? Kui tippklassi ringiajad ning veerandmiilil vastastele tagatulede näitamine pole marginaalse tähtsusega, siis võib kaalumise alla võtta küll.
