Võrreldes diiselautodega tuleb aga CNG sõiduki heitgaasides mängu veel üks erinevus. “Diiselmootoriga võrreldes surugaasi põledes tahked osakesed heitgaasides üldse puuduvad,” ütles Berk.

Ka LPG-d ehk autogaasi kasutavad mootorid toodavad heitgaase ning erinevad koostiselt nii surugaasist, bensiinist kui ka diislist. Gazneti juhataja Kristjan Relviku sõnul sõltub eri kütusega sõidukite heitgaaside võrdlemine suuresti sellest, millistele euronormidele valitud autode mootorid vastama peavad. “Kui me võrdleme kahte Euro 6 normidele vastavat autot, siis see vahe on palju väiksem,” ütles ta.

“Peamine põlemiskomponent on süsihappegaas, mida on LPG sõidukil bensiinist keskmiselt 30% vähem,” sõnas Relvik ning lisas, et üldiselt jääbki autogaasi CO2 hulk bensiini ja CNG vahele. Samuti ütles ta, et võrreldes bensiiniga LPG-s praktiliselt lämmastikuühendid puuduvad või on kümnetes kordades väiksemad. “Samamoodi pole LPG põledes tahkeid osakesi,” ütles ta.

Selge on see, et nii bensiini, diisli, surugaasi kui ka autogaasi põledes paiskub õhku kahjulikke aineid, millest inimesele eriti ohtlik on CO ehk vingugaas. Seetõttu ei tohiks näiteks kinnises garaažis jätta käima ühtki eelnimetatud kütusel sõitvates autodest.