Teine küsimus gaasi ohutuse osas puudutab lekkeid. Ehk oled kuulnud või lugenud juhtudest, kui gaasiseadmega sõiduki salongis oli “tunda gaasi lõhna”? Tõenäoliselt puudutavad sellised jutud ja juhtumid siiski juba vanemaid sõidukeid, millele gaasiseade järelturult või oma põlve peal lisatud.
Juhul kui gaas peaks autos tõesti lekkima, ei juhtu sellest tegelikult midagi – gaas tõuseb õhku ja kaob atmosfääri. Salongi lekkimisest tasub teada, et inimene suudab õhus leiduvat gaasi tuvastada juba siis, kui gaasi kontsentratsioon õhus on 0,3%. Tuleb märkida, et looduslik maagaas on tegelikult lõhnatu – enamasti lisatakse sellele lõhnainet, et lekkeid tuvastada.
Gaasisilindrite testimise kohta võib internetist mitmeid materjale ja videosid leida. Näiteks üks testifaas hõlmab endas praktiliselt gaasipaagi põlema panemist – paak peab kõrgetele temperatuuridele vastu pidama. Süttimise osas on gaas tehniliselt bensiinist isegi ohutum: maagaasi süttimistemperatuur on bensiinist ca kaks korda kõrgem.
Statistika ütleb, et gaas on kohati isegi ohutum kui bensiin ja diisel
Ka USA Energiaministeeriumi dokumentidest selgub, et maagaas on diisli ja bensiiniga võrdselt ohutu. Seda muidugi juhul, kui olulisi komponente korrapäraselt hooldatakse – gaasipaakidele on seatud eraldi nõuded, millise aja tagant nendega kontrollis tuleb käia.
Samuti näitas USA maanteeameti läbiviidud CNG ja bensiinisõidukeid võrdlev uuring, et CNG-sõidukite keskmine vigastuste hulk oli 37% madalam kui bensiinisõidukitega ning 161 miljoni läbitud kilomeetri kohta ei olnud gaasisõidukitega ühtegi vigastust, samas kui bensiinisõidukite keskmiseks hukkunute arvuks saadi sama vahemaa peale 1,28.
Üldiselt võib öelda, et CNG sõidukid ei ole diisel- ja bensiinisõidukitest kuidagi ohtlikumad. Kindlasti tuleb rõhutada, et gaasisõidukitele ja eriti gaasimahutitele kehtivad isegi rangemad nõuded, kuid ka kohustus regulaarselt CNG-paagiga kontrollis käia.
