Gaasipaagid on plahvatusohtlikud ning ebatöökindlad

Gaasipaake ei tasu kindlasti karta, sest need on disainitud ja ehitatud kõige kõrgemate tööstus-ja ohutusstandardite põhjal. Paljude kardetud plahvatusohtlikkuse elimineerivad ohutusklapid, mis lasevad probleemi korral gaasi paagist välja õhku.

Lisaks on tootmiskomponente testitud ekstreemsetes tingimustes, näiteks 200 bar. rõhuga keskkonnas. Külmemas kliimas levivad müüdid, et CNG kütus võib vedelaks muutuda, ent selleks on tarvis vähemalt -160 kraadist külma.

Gaasi lõppemisel jääb gaasiauto tee äärde

Kui gaasipaagi varud on ammendatud, lülitub auto kütusesüsteem automaatselt bensiini peale. Auto ei pea end selleks ei välja lülitama ega peatuma. Kahekütuseline lahendus lubab seevastu paljudel gaasiautodel saavutada muljetavaldavaid, näiteks 1500 kilomeetriseid sõiduulatusi.

Gaasiautode hoolduskulud on suuremad

Mehhaaniliselt on gaasiautod ja traditsioonilised sõidukid peaaegu samasugused, mis tähendab ka sarnaseid hoolduskulusid. Sageli aga kuuleb, et gaasiautodel kuluvad küünlad kiiremini või tuleb õlide-filtrite vahetust tihemini ette võtta, ent tegelikult see nii ei ole.

CNG-autode puhul tuleb ainsana erinevusena kontrollida ka paagi seisukorda, kusjuures teatud riikides on see kohustuslik keskeltläbi iga nelja aasta tagant.