Kas valitsusel on praegu selge plaan Eestis gaasikütuste, eriti rohegaasi,  tarbimist transpordisektoris suurendada?

Riigi eesmärk on tagada taastuvenergia tarbimise kohustuste täitmine selliselt, et maksimaalselt soodustada kodumaiste kütuste tarbimist. Rohegaas on kodumaine kütus, mille kasutamine aitab kaasa kohaliku majanduse arengule ning võimaldab soodsat lahendust tarbijale. Tänase seisuga moodustab rohegaasi tarbimine kogu kütuse tarbimisest ca 1%.

Näeme, et lähiajal on biometaani kasutamisega võimalik täita suurem osa Euroopa Liidu ees võetud kohustusest, hinnanguliselt kuni 7% kogu tarbimisest. Seetõttu on välja töötatud ka kütuse müüjatele rakendatud kohustus lisada müüdavatesse kütustesse biokomponenti või asendada see biokomponenti näiteks enda poolt transpordis kasutusele võetud rohegaasi või teiselt rohegaasi transporti andnud isikult ostetud statistikaga.

Seeläbi on tarnijatel võimalik täita biokomponendi lisamise kohustust võimalikult paindlikult soodustades ennekõike kodumaise kütuse kasutamist imporditava kütuse asemel.

Ühtlasi on riik toetanud rohegaasi tootmisega alustamist (toetusmeede kehtib aasta 2023 lõpuni), rohegaasi avalike tanklate rajamist ning rohegaasi kasutusele võtmist ühistranspordis.

Elektriautode puhul räägitakse ostutoetusest – kas tulevikus võiks ka gaasiauto ostjad riigipoolset toetust oodata?

Investeeringutoetuse eesmärk on kompenseerida tarbijale teatud kulukomponent olukorras, kus sõiduauto soetamine ei ole selle originaalhinnaga kulutõhus. Gaaskütuste kasutamine on tasuv ka riigipoolse investeeringutoetuseta, mistõttu ei plaani riik gaaskütust kasutava sõiduauto ostmiseks investeeringutoetust maksta. On arvutatud, et 100 km läbimine gaasiautoga tähendab kütuse rahalist kulu ca 3,3 €. Bensiini või diislikütuse puhul on kulu oluliselt kõrgem.

Samuti on äriklientide jaoks uuringu järgi oluline aktsiisi küsimus. Milline on valitsuse seisukoht gaasiaktsiisi tõstmise osas?

Eelmise nädala lõpus otsustas valitsus, et Eesti jaoks on 2050. aasta sihiks võetud kliimaneutraalne majandus. See tähendab, et iga meede, mis aitab õhusaastet vähendada, on teretulnud.

Rohegaas on arvestuslikult CO2 neutraalne ning maagaas ja LNG on kolmandiku võrra madalama CO2 heitmega kui diislikütus või bensiin. Tänase seisuga on rohegaas 100% aktsiisivaba. Maagaasi ja LNG aktsiis moodustab diislikütuse aktsiisist 10%. Seega oleks äärmiselt mõistlik hoida rohegaas ka edaspidi aktsiisivabana ning säilitada senine aktsiisipoliitika ka maagaasi ja LNG osas.