Kas ma ise tean, mis mind ees ootab? Mitte eriti. Hägune ettekujutus on olemas, aga üldiselt sukeldun pea ees täiesti tundmatus kohas, päästevestiks vaid kodanik nimega Hannes Tõnisson. Aga kõigest järjekorras.

Lubage tutvustada – Hannes Tõnisson

Teate seda ütlust, et vähesed head seiklused algavad sõnadega “Kuule, võtaks ühe salati?” Novot, antud juhul täpselt selline asi ei juhtunudki ning sattusin mõned nädalad tagasi hoopis õllekannu taga (palju rohkemate seikluste algus) kokku sõber Tõnissoniga.

Kes ta on, te küsite? Noh, umbes kõige kuumem ilmaennustaja hetkel Eestis peale Taimi Paljakut ja Kuuse-Taati. Ta käis hiljuti rääkimas oma tööst Toyota meeskonnas ka Autogeeniuse podcastis. Super kuulamine, soovitan.

Igatahes on Tõnissonil väga suur roll selles, et Ott ja tema meeskonnakaaslased teaks täpselt, millisel rajameetril on vesine, jäine või kuidas konkreetsel mäeküljel homme keskpäeval temperatuurid on.

Me ei räägi siin sellest, et mis ilm tuleb Korsikal üldiselt ja kas randa on mõtet minna, vaid tõepoolest lõikude täpsusega.

Õllest Korsikani ei ole üldse nii pikk maa

Nonii, võtsime siis Tõnissoniga mõned õllelaadsed joogid, rääkisime autost, spordist ja autospordist. Täpsemalt, tema rääkis ja mina kuulasin, suu ammuli.

Üks asi viis teiseni, teine kolmandani ja hilistel õhtutundidel olid käed löödud – liitun Korsika rallil ilmaennustajate tiimiga. Rallin mööda saart ja katseid ringi ja teen, mida Tõnisson käsib. Igaks juhuks helistasin hommikul veel üle, et kas see kõik oli ikka päriselt.

Kliinikusarnane hooldekeskus

Reisi ettevalmistumiseks külastasin märtsi keskel ka Toyota Gazoo Racingu hooldekeskust Tallinna külje all Jüris. Sürreaalne koht. Kliiniliselt puhas suur keskus, milles kümned inimesed tegelevad sisuliselt 6 auto hooldamisega.

Kolm autot on rallil (sel hetkel just kuskil konteineris, Mehhikost saabumas) ja Korsika ralli kolme autot komplekteeriti seal keskuses. Pilti kahjuks ei võinud teha, aga kujutage ette riiuleid, kus on nummerdatuna kõik autod algosadeks võetud ja siis hakatakse seda nullist kokku panema. Sisuliselt Lego. Udupeen ja väga tõsine värk.

Olen kindel, et mul hakkab halb

Kirjutan seda esimest lugu Stockholmi Arlanda lennuväljal, oodates oma lendu Pariisi, kust õhtuks jõuan Korsikale, Bastiasse. Kohapeal antakse mulle auto ja hotellituba. See on kõik, mida ma praegu tean.

Alla on mul laetud sadu megabaite road-book‘e ehk teeraamatuid, mille järgi saarel pean liiklema. Ostetud mingid tabletid, mis peaks 10 000 kurvi rallil aitama iivelduse vastu, aga kahtlen, kas see on võimalik.

Mul on PDF-fail, kus on kümneid pilte pilvedest, ilmselt selleks, et kui ma mingis nõutud punktis olen, siis ma ei pea Tõnissonile kirjeldama, et “noh, see on selline, natuke nagu hõredam pilv, mõtle suvisele udusele ennelõunale Saaremaal, kus lammas vaikselt rohtu nosib, ja võsast on kuulda saarlastelt pükse varastama tulnud hiidlase nohinat”.

Nii ilma ei ennustata – lehekülg ja pildi number, korras, liigu edasi.

Kavatsen kõvasti vaimustuda

Kõik muu selgub jooksvalt ja kohapeal. Kavatsen raporteerida võimalikult tihti ja huvitavate tähelepanekutega. Asjale lisab vürtsi ka see, et ma pole vähemalt 15 aasta ühtegi rallit külastanud, seega kavatsen imestama hakata kõige ja kõigi üle!

Vaatame, mis siis saab. Ilmselt istun 4 päeva Korsikal põõsas ja vaatan pilvi, mine tea. Kahtlemata kõige kihvtim pilvevaatamine sellisel juhul!

Aga püsige kanalil ja vaatame koos, kuidas ralli ilmaennustus seestpoolt paistab!