Eestis vajab iga päev abi 9–15 inimest. Mis põhjustel autoga tee äärde jäädakse?

Foto: Sander Ilvest, Postimees / Scanpix Baltics

Rubriiki toetab

Talv on just selja taha jäänud ning seekordne oli ka päris talve moodi: lumi ulatus üle põlve ning külmakraadid paukusid paar kuud. Ilma nautlejaile kaunis aeg tõi aga mõnele autoomanikule kaasa keerulise perioodi, sest külma ilmaga kipuvad autode murekohad välja tulema ja sõit võib ühel hetkel ootamatult teepervel lõppeda.

Ergo kindlustuse statistika kohaselt kasvas aasta alguses vajadus autoabi järele hüppeliselt. Ainuüksi jaanuaris helistati nende autoabisse 486 korda ehk kaks korda rohkem kui mullu samal ajal. Aasta jooksul pöörduti autoabi poole aga 5475 korral, mis teeb keskmiseks 15 kõnet päevas.

Ka PZU Kindlustuse autoabi möönab juhtumite arvu kasvu. „Kui võrrelda aasta esimesi kuid, siis on autoabi keskmine ööpäevane vajadus kerkinud kuuelt üheksale korrale. Siia hulka loeme ka nõustamised, kui autoabi reaalselt kohale ei lähe ning kliendi mure saab lahendatud telefoni teel. Nende osakaal on aga alla viie protsenti kõikidest autoabi juhtumitest,“ selgitab PZU Kindlustuse sõidukikahjude grupi juht Teet Järv.

Põhilised mured, miks autod tee äärde jäävad, on seotud tühjenenud akuga. „Ühest küljest olid talvel põhjuseks külmakraadid, kuid teisalt ka see, et praegusel koroonaajal ei sõida inimesed autodega nii palju kui varem. Palju ollakse kodukontoreis, mistõttu on akude laetus vähene ja nii tekivadki käivitamisel probleemid,“ kommenteerib ööpäev läbi hädaabi- ja kahjukäsitlusteenust pakkuva OÜ Roheline Laine tegevjuht Martin Netz.

Kolmandik juhtumeid laheneb kohapeal

Käivitusabi kõrval on aasta ringi muidki töid, mida abiliste teele saamiseks ette võetakse. „Lahendame rehvimuresid ja kohapeal saame hakkama ka lihtsamate elektriprobleemidega. Samuti vahetame sõiduki puldi patareisid, avame uksi, pumpame, remondime või vahetame purunenud rehvi, toome lisakütust või muid sõiduki eluks vajalikke vedelikke. Või aitame, kui klient on kogemata tankinud paaki vale kütust,“ loetleb põhilisi abivõtteid Falck Autoabi OÜ operatiivteenuse juhataja Tauno Kuum.

„35 protsenti kõigist juhtumeist lahendatakse kohapeal ja koos telefoninõustamisega lahendatakse kohapeal ligikaudu 45 protsenti juhtumeid,“ täpsustab Järv.

Kuna Eesti on väike, siis enamikul juhtudel jõutakse hädasolijani 30 minuti kuni tunniga. Erandiks on mõistagi saared, näiteks Vormsi või Kihnu, kuhu jõudmiseks tuleb paratamatult arvestada ka praamide sõidugraafikuga. Kuigi tegelikkuses on reageerimiskiirus korralik, võib sõltuvalt olukorrast ka veerandtunnine või lühemgi ooteaeg tunduda mõnele inimesele ebameeldivalt pikana.

„Saime kliendilt kaebuse, sest sõiduk vajas käivitusabi, kuid abi saamine olevat võtnud väga kaua aega. Juhtumi lähemal uurimisel selgus, et autoabi saabus kohale seitsme minutiga ja käivitas auto kohe. See on tegelikult erakordselt kiire aeg taolise teenuse osutamisel. Paraku võib seitse minutit 25kraadises pakases tõesti tunduda üüratult pika ajana,“ nendib Naarits.

Miinimumtasu 50 euro ringis

Enam kui poolel juhtudel tuleb aga abivajaja auto viia mõnesse remonditöökotta. Järve sõnul saab appi tõttav puksiirijuht juba enne väljasõitu teada, millist abi temalt oodatakse, ning sõltuvalt mure iseloomust ja sõiduki vanusest leitakse töökoda, kuhu sõiduk viia. Üldiselt on see lähim pädev töökoda. Kuum lisab, et üldjuhul teab ka klient ise, millisesse töökotta ta sõiduki toimetada soovib. Kui ei, siis soovitatakse otsustada margiesinduse kasuks. Pukseerimise teostab puksiir ja hädasolija ei pea selle toimingu juures ise midagi tegema.

Autoabi teenuse tasu sõltub mitmest nüansist. Esiteks kas autol on kaskokindlustus või ei ole, sest kasko katab autoabi kulud. Kasko puudumisel (vanematele autodele seda ju ei pakutagi) on võimalik liikluskindlustuse juurde osta ka autoabiteenus. Kui aga abi tuleb omast taskust kinni maksta, siis näiteks Falcki hinnakirjas on autoabi väljakutse miinimumtasu 43 eurot, puksiiriabil on aga väljakutse miinimumhind 59 eurot.

Selge see, et mida kaugemalt on vaja auto ära tuua, seda kallimaks teenus läheb. Seega tasub pikema sõidu eel auto tehniline seisukord üle vaadata: kas aku on ikka piisavalt täis, ega rehvidel ole vigastusi, kas rehvirõhud on õiged, kas mootoris on piisavalt õli jne. Kui sõiduki omanik on teadlik, et autol on probleeme, siis rusikareegel võiks olla, et metsa ei tohiks sellega minna ning teekond peaks kulgema mööda suuremaid teid, kuhu autoabi vajadusel kiiresti ligi pääseb.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal reedel

Telli Autogeeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal reedel uudiskirja, kuhu on valitud Autogeeniuse nädala parimad lood, mida saad nädalavahetusel rahulikult lugeda.