Hea nipp

Esindus annab nõu: Kuidas ja kui tihti hoolitseda diiselsõiduki väljalaskesüsteemi eest?

Foto: Scanpix/AFP/Odd Andersen.

Rubriiki toetab

Kõik Sinu kindlustused
Kiiresti ja lihtsalt!
Võta IIZI äpp!

Kaasaegsetest Euro 6 normidele vastavatest diiselsõidukitest leiab hulgaliselt süsteeme, mis heitgaase vähendavad ja seeläbi kahjulikku mõju keskkonnale. Enamik sääraseid süsteeme ei nõua autoomanikult ülemäära palju tähelepanu. Küll on aga oluline, et kõik süsteemid oleksid töökorras ning korralikult hooldatud.

Volkswageni Eesti järelmüügi spetsialist Swen Scheider tegi põhjaliku ülevaate diiselauto väljalaskesüsteemist ning jagas nõu, kuidas, kui tihedalt ja kes seda kontrollima peaks.

Lisamahuti puhtama keskkonna nimel

Scheideri seletuse kohaselt on katalüsaator käsna sarnase struktuuriga ning sisaldab väärismetalle, mis heitgaasidega reageerides need neutraliseerivad. Just seal muundatakse mürgised gaasid, nagu lämmastikoksiid (NOx), süsinik monoksiid (CO) ja süsivesinik (CH) puhtaks lämmastikuks, veeauruks ja süsihappegaasiks.

Moodsatel diiselsõidukitel kasutatakse laialdaselt SCR (selektiivse katalüüs reduktsiooni) tehnoloogiat, mis piserdab AdBlue lahust katalüsaatorisse. Selle tulemusena muudetakse peaaegu kogu tekkinud lämmastikoksiid keskkonnasõbralikuks lämmastikuks ja veeauruks. Juhi kohustuseks on jälgida, et vastav vedelik otsa ei lõppeks. Keskmine sõiduauto kasutab umbes 1,5 liitrit AdBlue vedelikku tuhande kilomeetri kohta ning vedelik ise maksab kuni 1€/l. Sarnaselt kütusekogusele annab sõiduk ise märku, kui vedelik hakkab otsa lõppema.

Scheider tõi ka välja, et SCR süsteem võib suurendada rikete riski, eriti külma ilmaga. Selle lahendamiseks arendatakse välja katalüüsi süsteeme, mis ei kasuta enam AdBlue vedelikku, muutes auto kasutamise veelgi lihtsamaks.

Auto põletab ise tahma

Olenevalt väljalaskesüsteemi ülesehitusest võib tahkete osakeste filter (DPF) asuda kas katalüsaatori sees või sellest eraldi. Selle põhiline ülesanne on püüda kinni mootorist tulev tahm.

“Tahkete osakeste olemasolu ja DPF filtri vähendatud läbilaskevõime põhjustavad tahma põlemist. DPFi puhastamiseks pihustatakse silindrisse või väljalaskekollektorisse lisakütust, mis omakorda tõstab kübemefiltri temperatuuri 600°C juurde. DPF filtri ummistumine tekib enamasti siis, kui sõidukit kasutatakse lühemateks sõitudeks ning mootor ei saavuta täielikult töötemperatuuri. Edukaks DPF filtri puhastustsükli käivitamiseks on vajalik mootori töö kõrgemal kiirusel ja pikema aja vältel,” märkis Volkswageni järelmüügi spetsialist.

Lisaks on autoomanikul võimalik kasutada spetsiaalselt DPF filtritega mootoritele mõeldud kütuselisandit, mis soodustab puhastustsükli käivitumist kiiremini ja madalamatel temperatuuridel.

Kübemefiltri eluiga sõltub aga sõidustiilist ja -oludest, kütuse kvaliteedist, filtri enda materjalide kvaliteedist, mootori enda toimimisest ja muudest mõjuritest.

Mida teha rikke korral?

Scheideri sõnul ei vaja need süsteemid iga-aastase tavahoolduse käigus erilist tähelepanu.

“Need süsteemid on loodud kestma võimalikult kaua, kuid olenevalt auto läbisõidust ja juhi sõidustiilist võivad nad sarnaselt muude detailidega vajada remonti või välja vahetamist. Soovitame need ainult uute varuosade vastu välja vahetada, sest mitte-toimimise korral väheneb võimsus, suureneb kütusekulu ning DPF filtri puhastamiseks kasutatav kütus võib seguneda mootoriõliga ja vähendada selle kvaliteeti.”

Scheider selgitas, et mitmed probleemid tulenevad sõiduharjumustest. Näiteks, kui sõita ainult lühemaid distantse laskmata mootoril piisavalt soojeneda, töötab mootor madalatel pööretel ja isepuhastusprotsess ei käivitu.

Tähtis on ka endast armatuurlaual märku andvad probleemid kohe kõrvaldada. Ebatavalise mootori toimimise, hoiatustulede süttimise või mootoridiagnostika käigus leitud vigadele on mõistlik kiirelt reageerida, sest nad võivad negatiivselt mõjuda ka muudele süsteemi osadele.

Mitmed kasutusel olevad tehnoloogiad aitavad kaasa heitgaaside vähendamisele: väljalaske gaaside taasringlus, ülikõrge rõhuga kütusepihustid, mitmetasandiline sisselaskesüsteem, temperatuuri reguleerimise süsteemid ja palju muud. Kõik see ei vaja aga mingisugustki lisahoolt.

“Nurgatagused” töökojad teevad kõigile kahju

Kuigi mõningaid süsteemi osi saab vahetada ainult uute varuosade vastu, siis DPF filtrit on võimalik osaliselt taastada mitmete spetsiaalsete mehhaaniliste ja keemiliste meetoditega.

“Leidub töökodasid, kes võivad soovitada kübemefiltriga esinevaid probleeme lahendada filtri füüsilise eemaldamisega ja mootoriaju ümberseadistamisega. See aga ei ole lubatud, kuna tegelikult on keelatud kasutada sõidukit, mille DPF filter ja muud heitgaase vähendavad süsteemid on kahjustatud või mitte-toimivad,” rõhutas Volkswageni Eesti järelmüügi spetsialist.

Ta lisas, et kui kaaluda kasutatud diiselsõiduki ostmist, peaks kindlasti veenduma väljalaskesüsteemi korrektses toimimises, sest eemaldatud osade taastamine või asendamine võib olla väga kulukas.

Üleskutse

Aita meil Autotundi teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan saadet Kuulan Autotundi

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.