Hea nipp

Kas proovida täket parandada või vahetada esiklaas välja?

Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Klaasikahjud on sõidukikindlustuses ühed kõige sagedasemad kahjud, mille parandus või vahetus hüvitatakse kaskokindlustusega. Kuigi paljusid klaasi täkkeid saab spetsiaalsete vahenditega parandada, eelistatakse mõnikord välja vahetada terve klaas. Seejuures on aga klaasivahetus keskkonnale tuhandeid kordi koormavam.

„Enamus juhtumite puhul, kui täket on võimalik parandada, seda ka tehakse. Sellisel juhul läheb terve klaas vahetusse alles siis, kui täkke parandamine on ebaõnnestunud,“ ütles Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk

Gjensidige 2021. aasta statistika järgi olid kõikidest kaskokahjudest 33% klaasikahjud. Kokku maksti välja 268 000 eurot ja keskmine klaasikahju makse oli 413 eurot. Klaasivahetuse ja -parandusega tegeleva Carglass andmetel saab üldjuhul parandada 25–30% klaasikahjudest, kus on tekkinud täke.

3 grammi vs 15 kilogrammi prügi

Kui võrrelda täkke paranduse ja klaasi vahetuse mõju keskkonnale, on see mitmetuhandekordse vahega. Carglassi divisjoni juht Sven Freiberg ütleb, et ühe täkkeparanduse tulemusena tekib umbkaudselt 3–5 g jäätmeid, samas kui klaasi vahetusega tekib jäätmeid umbes 15 kg.

„Kui aastas teha 4000 täkkeparandust, siis sellest tekkiv jäätmete kogus on kusagil 20 kg, aga kui teha sama palju esiklaasi vahetusi, siis on tekkivate jäätmete hulk 60 tonni. Siia juurde tuleb veel arvestada kütuse kulu nende jäätmete transpordiks ja ümbertöötlemiseks,“ selgitas ta.

Freiberg rõhutab, et parandatud täkkega esiklaasil on samad tehnilised näitajad kui täiesti tervel klaasil ning parandatud koht jääb enamjaolt peaaegu nähtamatuks. „Meie tegevuse põhimõte ongi, et kus vähegi võimalik, seal parandame täkke esiklaasil ja kui see võimalik ei ole, alles siis vahetame klaasi. Püüame alati parandada nii palju täkkeid kui võimalik, kuid tihti tulevad ette tehnilist laadi piirangud,“ ütles ta.

Parandada saab täkkeid:

  • mis asuvad klaasi servast vähemalt 6 cm kaugusel;
  • mille suurus koos „kiirtega“ jääb 2-eurose mündi suuruse ala sisse;
  • mis ei asu juhi vaateväljas;
  • mis ei asu juhiabisüsteemide (klaasile kinnitatud või klaasi taga asuvad andurid, kaamerad jne) töötsoonis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.