Vanematel autodel võib probleem olla jäätunud ukselukus (juhul, kui avate ust võtmega) ning selle puhul aitab spetsiaalne lukusula. Ostke see varem valmis, aga ärge hoidke seda autos, sest muidu on sellest vähe kasu. Kui lukusula ei ole, siis võib proovida lukule valada sooja vett või mõõdukast kaugusest fööniga soojendada.

Kui lukud töötavad, aga uks ikka ei avane, siis on kinni jäätunud tihendid. Kindlasti ei tohi ust jõuga tirida! Esiteks on suur tõenäosus, et link jääb kätte. Teine variant on, et kahjustate tihendeid.

Proovi kõigepealt teisi uksi, kui ükski ei avane, siis proovi ukse ja tihendi liitekohast võimalikult palju jääd ettevaatlikult ära toksida. Kui saad, siis soojenda millegagi. Võid kasutada ka sooja vett, aga mitte liiga sooja, sest aknale sattudes võib aken mõraneda.

Kui õnnestub autosse pääseda, siis käivita auto ja lase tal soojeneda. Teisi uksi proovi ettevaatlikult seestpoolt väljapoole avada, siis ei ole vähemalt lingi purunemise ohtu.

Klaas on väga jääs?

Esimese asjana tuleb käivitada auto ja lasta sel soojenema hakata. Kui ilmastikuolude tagajärjel pole esiklaasil vaid jääkirme, vaid ikkagi korralik paks kiht, siis kindlasti ei ole seda hea kohe jõuga kraapima ja toksima hakata. Kuigi seda ei ole kohe näha, siis liiga jõulisel kraapimisel tekivad kriimud, mis hiljem sõitmist segavad.

Pigem oodake natuke, laske mootoril soojeneda ja klaasi seestpoolt soojendada. Jällegi oluline – õhku peab hakkama esiklaasile kohe puhuma, mitte lasta mootoril soojaks minna ja siis järsku suunata soe õhuvool klaasile. Muidu võib lõppeda klaasi mõranemisega.

Kui klaasil on lihtsasti kraabitav kirme, siis ka seda peaks ühtlaste liigutustega ainult ühes suunas kraapima. Edasi-tagasi nühkimine kasutab klaasil olevat mustust (ja seda kindlasti meie kliimas on) liivapaberina ja tulemuseks jälle kriimud.

Ka lume pühkimine pole niisama lihtne!

Hoolikas juht ei pühi endale ainult “laskeava” esiklaasi, vaid eemaldab auto pealt kogu liigse lume ja seda mitmel põhjusel. Esimene on see, et kui näiteks kapotile jätta paks lumemüts, siis kiiremal sõidul lendab see vastu akent ja võib olulisel hetkel kaotada igasuguse nähtavuse.

Kui lumi jääb katusele ja pagasnikule, siis on see ohtlik teistele autodele. Eriti, kui tegu on paaripäevase kihiga, mis on ka jäiseks muutunud. Kui nii juhtub ja tagumine auto saab kahjustada, olete teie igal juhul süüdi ja peate kulud kandma.

Ka liigne pühkimine pole hea! Sõidukit ei pea täiesti puhtaks harjama. Auto kerel on pea alati mustust, isegi siis, kui see silmale tundub täiesti puhas. Mustus koosneb aga peamiselt üliväikestest osakestest, näiteks liivaterad.

Kui nüüd suure hoolega auto kuni värvini lumest puhtaks harjata, siis toimub liivapaberi efekt, kus väikseid tugevaid osakesi liigutatakse mööda värvi edasi-tagasi. Tulemuseks on mikrokriimud, mis eriti hästi tulevad nähtavale peale pesu. Pühkige vaid nii palju, et oleks ohutu sõita.

Aga kui auto läheb seest jäässe?

Selle vältimiseks on vaja salongist võimalikult palju niiskust välja saada. Üks variant selleks on näiteks enne parkimist soojendus maha keerata ja aknad veidi lahti teha. Nii ei pruugi miinuskraadide käes seisvas autos kondensatsiooni tekkida ning hommikul püsib esiklaas puhtana – vähemalt seestpoolt.

Kuna miinuskraadidega konditsioneer ei toimi (mis muidu aitaks autost niiskust välja saada), siis tuleb aegajalt auto jalamatte näiteks toas kuivatada.

Väga ohtlik on ka jääkamakas rattakoopas!

Halbade ilmastikutingimuste kokkulangemisel võib aga rattakoopasse tekkida kivikõva jääklomp. See jäätukk toimib rattakoopas sisuliselt nagu kivi. Väga suureks kasvanuna hakkab takistama keeramist ja ratta pöörlemist.

Teine ohtlik hetk on, kui see jää sõidu ajal lahti tuleb. Esiteks võib see ära lõhkuda rattakoopa katteks oleva logari või mõne muu detaili, aga see on siiski vaid rahaline kulu.

Kujutage aga ette, kui libedal teel sõites ootamatult käib kõva kolakas, lendab tükke ja miski käib ratta alt läbi. Veelgi hullem lugu on, kui lahtipääsenud jäätükk lendab teie järel sõitva auto pihta, põhjustades võimaliku liiklusohtliku olukorra.

Kindlasti ei soovita läheneda sinna puuhalu või raudkangiga. Tõenäosus, et lööte oma autole mõlgi või kahjustate värvi, on liiga suur. Kui elate mõne selvepesula läheduses, siis toksige jääd ettevaatlikult niipalju ära, et saaksite liikuma. Seejärel kasutage selvepesula survepesurit jää eemaldamiseks. Teatud programmid kasutavad ka sooja vett, seega kindlasti kasutage just seda. Protseduur võib aega võtta mõned minutid, seega varuge kannatust.

Kodustes tingimustes tuleks ka lahtisulatamist proovida sooja vee või fööniga soojendades ning käega jääd eemaldades, aga aega läheb tõenäoliselt natuke rohkem.