Kui kellelgi tekkis nüüd küsimus, et kes üldse automaadiga sõidu ajal käike vahetab, siis elus võib juhtuda kõike ja autotootjad peavad seda arvestama. Eriti aktiivne laps kõrvalistmel? Napsus ja joviaalne sõber, kelle süda on hea, aga huumorimeel ja analüüsivõime jätavad soovida? Lollide juhuste kokkulangemine? Kõik on võimalik.

Loomulikult on siin mitu “aga”

Päris 100% muidugi kindel olla ei saa. Suhteliselt muretud võivad olla autoomanikud, kelle sõiduk on vähem kui 20 aastat vana. Nendel peaks olema kõigil ehitatud sisse turvalahendus, mis ei luba sellist käiguvahetust.

Jama võib tulla ka siis, kui midagi on katki ja ei funktsioneeri õigesti. Uuemate kastide puhul, mille käiguvahetus ei toimu enam trosside vaid elektroonika abil, võib käsuahelas tekkida ootamatuid erroreid. Aga tõenäosus, et keegi üritab panna tagumist käiku JA samal ajal on ka süsteemis rikked, on üliväike.

Aga teoreetiliselt, mis siis juhtuks?

Terry Pratchetti Kettamaailma lugudes on tõdetud, et kui millegi juhtumise tõenäosus on miljon ühele, siis juhtub see üheksal korral kümnest. Seega – mis on tagajärg?

Erinevalt kujutluspildis tekkivast multifilmilikust stseenist, kus auto kapoti alt lendavad välja hammasrattad ja erinevad vedrud (sest mis iganes toimub, alati lendavad vedrud!), siis tegelikult on peamine ohver hoopis sidur ja käigukastiga ilmselt ei juhtu midagi. Seega ei, ei mingeid hammasrattaid.

Üks video demonstratsiooniks ka. Ja selle järel teine, kus üritatakse sama asja vana manuaalkastiga Opel Astraga, millele järgneb väga asjalik demonstratsioon, mis käigukastis täpselt toimub.