“Lisaks sõidukikahjudele hüvitab liikluskindlustus ka isikukahjud, mille maksimaalne summa liiklusõnnetuse korral on Eestis 5,6 miljonit eurot,” lisab IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.

Liikluskindlustusega on kaetud kannatanu ravikulud, töövõimetushüvitis, kurvemal juhul matusekulud ning vajadusel makstakse hukkunu ülalpeetavatele hüvitist.

Lisaks makstakse tervisele tekkinud kahju või kehavigastuse korral ühekordset hüvitist, mis paraku on seaduses märkimisväärse 5,6 miljoni euro hulgas häbiväärselt tagasihoidlik. Nimelt on hüvitised välja toodud vahemikus 100-3200 €.

„Lihtsustatult tähendab see, et kui liiklusõnnetuse tagajärjel jääb inimene pimedaks, siis liikluskindlustuse seaduses eeldatakse, et selle hinnaks on 3200 €,“ nendib Kääramees.

Õigesti toimides on kasu ka muude varakahjude korral

Sageli ei teata, et liikluskindluslepingu alusel hüvitatakse kahjud ka siis, kui sõitsid otsa liiklusmärgile, naabrimehe aiale, teepiiretele, tänavalaternale, aga ka juhul, kui unustasid tankimispüstoli paaki.

Kuna paljudes olukordades kannatanu füüsiliselt ise kohal ei viibi, siis kiputakse sündmuskohalt lahkuma.

“Sündmuskohalt lahkudes võib ees oodata hilisem ebameeldiv üllatus tagasinõude näol, kuid õigesti käitudes on abi kindlustusest,” lisab Kääramees.

Kindlustus võib ka tagasinõude esitada

Liikluskindlustuse mõte seisneb selles, et õnnetusse sattudes ei peaks tekitatud kahju ise kinni maksma või kannatanu rollis kahjusid süüdlaselt sisse nõudma.

Küll aga on kindlustusel teatud juhtudel õigus välja makstud hüvitis süüdlaselt tagasi nõuda. Näiteks olukorras, mil liiklusõnnetuse põhjustaja oli joobes, lahkus sündmuskohalt või ületas kiirust. Oluline on teada, et kannatanu hüvitisest ilma ei jää, lihtsalt hiljem nõuab kindlustus selle täies ulatuses süüdlaselt tagasi.

Toimetas Tarmo Tähepõld