Ainus, mis selleks vaja, on sõiduki registreerimisnumber. Enamikel kuulutustel on need ka olemas, kui ei, siis tasub omanikult küsida. Numbrite varjamine ja  andmisest keeldumine tähendab üht – midagi on varjata ja jaluta kohe kiiresti minema.

Kontrolli mõlema numbriga!

Kuigi enamiku andmetest saab baasist kätte ainult registrinumbriga, tasub alati kontrollida ka VIN-koodiga. Miks? Kuna siis kontrollitakse nende kahe numbri kokkulangevust sama sõidukiga.

Kui andmed ei kuulu samale sõidukile, siis annab päring vastuse „Sisestatud andmetega sõidukit registris ei ole!“

Sõidukite müügikuulutustes on esinenud juhtumeid, kus müüdava sõiduki VIN-koodi asemel on kirja pandud VIN-kood, mis kuulub teisele sama välimusega ja korrektsema ajalooga sõidukile kui see mis müügikuulutuses.

Andmebaasides on väga oluline info

Andmebaasist on näha kogu sõiduki tehniline info, aga märksa olulisem on ajalugu – millal Eestis registreeritud ja mis riigist. Näiteks Leedu võiks nii mõnegi punase tule põlema või vähemalt põhjalikumalt uurima panna.

Samuti on näha läbisõidud Eestis ülevaatuste ajal. Eks susserdajad muutuvad ka kavalamaks, aga on juhuseid, kus esmasel registreerimisel on ülevaatusel läbisõiduks märgitud 200 000 kilomeetrit, aga järgmine ülevaatus on tehtud 130 000 kilomeetrise läbisõiduga.

Liikluskindlustuse fondi andmebaasis on näha liikluskindlustuse juhtumid (kahjuks mitte kasko). Seal on tulnud ette, et kindlustus on auto lausa taastamiskõlbmatuks tunnistanud aga keegi on selle ikka üles klopsinud.

Kui nendes kahes andmebaasis tundub kõik hästi, siis juba pöördu võimalusel margiesinduse poole ja palu hoolduse ajalugu või vii auto tehnilisse kontrolli.