Rubriiki toetab
- Kõik Sinu kindlustused
- Kiiresti ja lihtsalt!
- Võta IIZI äpp!
Alates 2014. aasta lõpust peab olema kõikidel uuena müüdavatel sõiduautodel küljes rehvirõhu jälgimise süsteem. Luksuslikematel ja hea varustustasemega autodel kasutati rehvirõhku mõõtvaid andureid juba 2005. aastast.
Kuna iga päevaga tuleb juurde autoomanikke, kellele see teema on võõras, siis tegi Rehviring.ee juhatuse liige Erkki Jõgi meile ülevaate, mida nende andurite puhul silmas pidada ja kuidas käituda.
Milleks neid vaja on?
Suurimaks eesmärgiks on keskkonnamõjude vähendamine ja sõiduohutus. Kui sõidame tühjade rehvidega, suureneb veeretakistus, mille tulemusena kasvab autol küttekulu ja CO2 kogus. Madala või vastupidi liiga kõrge rehvirõhuga sõites kannatab ohutus, kuna muutub tugevalt auto juhitavus.
Kasutusel on kahte tüüpi rehvirõhku jälgivaid süsteeme: otsene ja kaudne.
Otsene mõõtmine tähendab, et velje külge või rehvi sisepinnale kinnitatakse spetsiaalne rehvirõhku mõõtev andur, mis saadab info auto juhtblokki ja kuvab juhile rõhu näidu iga ratta kohta eraldi. Otsene mõõtmine on täpne ja kiire.
Kaudne süsteem ei kasuta mõõtmiseks andureid vaid on ühendatud auto ABS-i anduritega, mis reageerib ratta läbimõõdu vähenemisele ja annab häiret rehvi tühjenemisest. Selline süsteem reageerib rehvi tühjenemisele aeglasemalt.
Juhile annab auto küll häiret rehvirõhu vähenemisest aga puudub täpne info, milline neljast rehvist on tühjenenud, seega peab viga tuvastama välisel vaatlusel või manuaalselt rehvirõhku mõõtes.